---
title: "Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi"
id: 3fae58a7-f099-4a80-862e-b625cae92710
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: decree
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/310062017002
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/3fae58a7-f099-4a80-862e-b625cae92710
language: et
in_force_from: 2017-06-08
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/310062017002/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: 093fc5e1ad97f120dd98792211a8d5324d30b84bcb19cef56daf4f95e01cab8f
provisions: 2
---

# Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

## Preambul {#preambul}

Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.

## Tekst {#tekst}

1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 14. märtsil 2017. a Vabariigi Valitsusele taotluse loa pikendamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Geenivaramu palus kogutud geenidoonorite koeproovide välismaale üleandmise loa pikendamist käimasoleva teadusuuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain“) lõpptähtaja pikendamise tõttu kahe aasta võrra. Nimetatud teadusuuringu raames on Tartu Ülikool varem saanud Vabariigi Valitsuselt kaks korda loa koeproovide üleandmiseks välismaale:
1. 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2000 geenidoonori bioloogilist materjali (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2. 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
Koeproovid on antud Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile (Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne, Switzerland).
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 569 ja 30. juuli 2015. a korraldusega nr 309 anti Tartu Ülikoolile luba koeproovide välismaal säilitamiseks ja uurimiseks kuni 31. detsembrini 2016. a.
Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool loa pikendamist juba üle antud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal sama teadusuuringu raames kuni 31. detsembrini 2018. a. Taotlusega ei soovita suurendada bioloogilise materjali koguseid ega nende geenidoonorite arvu, kelle koeproove väljastatakse. Samuti ei soovita lisada uusi keskusi, kuhu koeproove väljastada. Koeproovide üleandmise, säilitamise ja uurimise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korralduses nr 569 ja 30. juuli 2015. a korralduses nr 309.
Rasvumine on muutunud ülemaailmseks epideemiaks: Euroopas on sõltuvalt riigist ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 25–50%, kellest 10–40% on rasvunud. Kuna on leitud seoseid rasvumise ja paljude ainevahetushäirete vahel, nagu näiteks teise tüübi diabeet, südame isheemiatõbi, infarkt ja muud haigused, kaasa arvatud mitmed vähivormid, on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud rasvumise epideemiaks, millel on suur mõju inimeste tervisele ja heaolule. Rasvumist põhjustavad nii keskkonna- kui ka geneetilised tegurid. Rasvumise geneetiliseks komponendiks loetakse umbkaudu 50% ning ülejäänud 50% on seotud erinevate keskkonnafaktoritega. Seetõttu on rasvumise ja ainevahetushäirete geneetika uurimine muutunud väga oluliseks teadussuunaks ning on tähtis komponent Euroopa Liidu programmi „Horisont 2020“ tervena vananemise teadussuunas.
Senistes rasvumise geneetilistes uuringutes on ennekõike võrreldud normaalkaalus inimesi ja ülekaalulisi inimesi ning tuvastatud nendevahelisi geneetilisi erinevusi. Selliste uuringute raames on leitud rohkem kui 50 geenivarianti, mis on seotud inimese kehamassiga. Paraku suudavad kõik need geneetilised variandid kombineerituna kirjeldada vaid väikest osa rasvumise kogu geneetilisest komponendist.
Teadusuuring „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ läheneb rasvumise geneetika uurimisele teisest aspektist: uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab loodetavasti leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul moel pärssida kaalutõusu. Peale geneetiliste variantide analüüsi kogutakse ka andmeid ainevahetusproduktide kohta. Nende näol on tegemist inimese rakkudes olevate ainetega, mille hulgast on perspektiivne leida biomarkereid, mis aitavad tuvastada terviseriske ning ennetada ainevahetushaigusi.
Teadusuuringu eesmärk on leida geenivariante, mis aitavad pärssida kaalutõusu. Samuti analüüsitakse paljusid ainevahetusprodukte, et leida selliseid, mis on seotud kiire ainevahetusega ja kaitsevad ülekaalu vastu.
Sama uuringu raames genotüpiseeriti geenivaramu 4437 geenidoonori DNA ning tehti ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (uuring, mille raames otsitakse haigusseoselisi geenivariante kogu inimese genoomist). Assotsiatsiooniuuringus tuvastati mitmeid uusi huvipakkuvaid geenivariante, mis võivad olla seotud kiirema ainevahetusega ja muude inimese kaalu mõjutavate ainevahetusprotsessidega. Selleks, et leitud geneetilised lookused siduda konkreetsete geenide ja nendes geenides olevate funktsionaalsete geenivariantidega, on peale genotüpiseeritud sagedaste geenivariantide vaja täiendavat eksoomi sekveneerimist (kogu inimese genoomi geene kandva osa kõigi geenivariantide kindlakstegemist). Lisauuringud tehakse geenidoonoritele, kes valitakse vastavalt assotsiatsiooniuuringus leitud geenialleelidele, et uurida huvipakkuvaid geene süvitsi.
Koeproovide välismaal uurimine on oluline teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd. Teadusuuringu tegemist rahastatakse Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist.
Uuring kestab 31. detsembrini 2018. a.
Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 20. veebruari 2017. a otsusega (protokoll nr 267/T-14) heaks eespool nimetatud teadusprojekti elluviimise tähtaja pikendamise 31. detsembrini 2018. a.
2. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus:
1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 2500 geenidoonori koeproove (kuni 30 mikrogrammi DNA-d ja kuni 250 mikrogrammi vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2) Koeproove säilitatakse ja uuritakse Šveitsis asuvas Nestlé terviseteaduste instituudis (Nestlé Institute of Health Sciences S.A, Campus EPFL, Quartier de l’Innovation, Building G&H, 1015 Lausanne, Switzerland) uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ („Genomic and metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain“) tegemiseks.
3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2018. ja 2019. aasta jaanuari jooksul järgmist:
a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, mil uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
b) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused;
c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ tõttu, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit;
d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid“ aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused.
4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2018. a.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.