---
title: "Valga maakonnas Valga linnas Tartu tn 2 asuvate ehitiste sundvõõrandamine"
id: 459cb0c7-f4f1-4957-8492-b1ee2dee02b4
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: decree
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/303062014007
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/459cb0c7-f4f1-4957-8492-b1ee2dee02b4
language: et
in_force_from: 2014-05-29
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/303062014007/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: 349798b8aea906e7ee00fea86eba5cf22c560d59ad7149cbabee0d29898eeea4
provisions: 2
---

# Valga maakonnas Valga linnas Tartu tn 2 asuvate ehitiste sundvõõrandamine

## Preambul {#preambul}

Korraldus kehtestatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lõike 2, § 3 lõike 1 punkti 8 ja § 12 lõike 2 alusel.

## Tekst {#tekst}

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Valga linnas Tartu tn 2 asuvate ehitiste (ehitisregistri koodid 111019824 ja 111019828) omanik Alexander Datsenko esitas 22. juunil 2005. a maareformi seaduse alusel Valga Linnavalitsusele maa ostuees&otilde;igusega erastamise avalduse. Ta oli ehitised kui vallasasjad omandanud 23. mail 2005. a. Nimetatud ehitisteks on Ramsi vesiveski (ehitisregistri kood 111019824) ja laohoone (ehitisregistri kood 111019828). Ramsi vesiveski on kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Aastatel 2008–2009 teostas Valga Linnavalitsuse ehitusjärelevalve vanemspetsialist ehitusjärelevalvet, tehes Tartu tn 2 asuvate ehitiste omanikule kokku neli ettekirjutust. Ehitusjärelevalve teostamise käigus tuvastati, et Tartu tn 2 asuv Ramsi vesiveski on varisemisohtlik: välissein oli osaliselt puudu, m&otilde;nede sarikate otsad ei toetunud seet&otilde;ttu seinale ja välisavad olid sulgemata. Omanikule määrati iga ettekirjutusega tähtaeg hoone kordategemiseks. Iga ettekirjutuse täitmise kontrollimisel tuvastati, et omanik ei olnud ettekirjutusega pandud kohustusi täitnud, ning määrati sunnivahendid.
Muinsuskaitseamet koostas 2009. aastal Ramsi vesiveski konserveerimis- ja restaureerimistöödeks muinsuskaitse eritingimused ning alates 2010. aasta maist tegi omanik Muinsuskaitseameti järelevalve all Ramsi vesiveski hooldustöid hoone avariiohu k&otilde;rvaldamiseks.
Valga Linnavalitsuse 2. septembri 2010. a korraldusega nr 217 n&otilde;ustuti Alexander Datsenkole Tartu tn 2 asuvate ehitiste juurde maa ostuees&otilde;igusega erastamisega. Valga Linnavalitsus l&otilde;petas maa ostuees&otilde;igusega erastamise eeltoimingud, edastas erastamise toimiku Valga maavanemale müügilepingu s&otilde;lmimiseks ning korraldas maaüksuse registreerimise maakatastris.
2011. aasta jaanuaris purunesid lumeraskuse all Ramsi vesiveski katus ja sein.
Muinsuskaitseameti kaasabiga koostati 2011. aasta aprillis eksperdihinnang katusekonstruktsioonide avarii p&otilde;hjuste kohta ning avarii likvideerimise programm. Alexander Datsenko laskis Ramsi vesiveskilt eemaldada kokkukukkunud katuseosa ja kattis ehitise ajutise kattega.
Valga maavanem tagastas 1. novembri 2011. a kirjaga nr 3.2-3/2250 erastamise toimiku Valga Linnavalitsusele, viidates asjaolule, et Tartu tn 2 asuv Ramsi vesiveski ei vasta ehitise tunnustele ning maareformi seaduse tähenduses ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust v&otilde;i maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Maavanem tegi Valga Linnavalitsusele ettepaneku määrata hoone omanikule tähtaeg ehitiste kordategemiseks.
Valga Linnavalitsuse 7. veebruari 2012. a korraldusega nr 49 määrati Alexander Datsenkole Ramsi vesiveski kordategemiseks tähtaeg üks aasta. Sama korraldusega määrati ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 3726 m², mida ehitiste omanikul oleks olnud &otilde;igus erastada pärast ehitiste korrastamist. Samas teavitati ehitiste omanikku, et tähtpäevaks korrastamata v&otilde;i k&otilde;rvaldamata ehitised sundv&otilde;&otilde;randatakse kinnisasja sundv&otilde;&otilde;randamise seaduse (edaspidi KASVS) § 3 l&otilde;ike 1 punktis 8 sätestatu alusel. Alexander Datsenkole sai korraldus teatavaks 26. märtsil 2012. a.
Valga Linnavalitsuse Linnamajandusamet tegi 2. aprillil 2013. a paikvaatluse (akt nr 1-020413), et kontrollida Valga Linnavalitsuse 7. veebruari 2012. a korralduse nr 49 täitmist. Kontrolli käigus tuvastati, et aastaga ei ole midagi muutunud ning Ramsi vesiveskil puudub endiselt suures osas katus. Hoone ei ole vastavusse viidud ehitusseadusega ning hoone omanik ei ole talle pandud kohustusi tähtajaks täitnud.
Lähtudes KASVSi § 3 l&otilde;ikest 3¹ ja Valga Linnavolikogu 26. aprilli 2013. a otsusega nr 6 Valga Linnavalitsusele antud volitusest, esitati 9. oktoobri 2013. a kirjaga nr 7.3-1.6/3044 Alexander Datsenkole pakkumus hoonete v&otilde;&otilde;randamiseks. Valga Linnavalitsuse pakkumus oli Domus Kinnisvara eksperdihinnangust nr 0218-13-TA tulenevalt 5000 eurot. AS Eesti Post tagastas tähtkirja Valga Linnavalitsusele tähtaja möödumise t&otilde;ttu. Valga Linnavalitsus väljastas 28. oktoobril 2013. a uuesti samasisulise kirja (nr 7.3-1.6/3044-1). Kiri toimetati Alexander Datsenkole kätte politsei abiga 1. novembril 2013. a.
Alexander Datsenko teatas 28. novembril 2013. a kirjalikult, et linnavalitsuse tehtud pakkumus ei ole ehitiste eest piisav. Samas teatas ta, et on alustanud ettevalmistustega hoonete remondiks, soetanud materjalid katuse parandamiseks ning tegeleb vajalike töötajate otsimisega.
Kuna Alexander Datsenko ei n&otilde;ustunud talle tehtud pakkumusega, siis v&otilde;ttes aluseks KASVSi § 10, teavitas Valga Linnavalitsus 17. detsembri 2013. a kirjaga nr 7.3-1.6/3894 Alexander Datsenkot Tartu tn 2 asuvate ehitiste kui vallasasjade sundv&otilde;&otilde;randamise taotluse esitamise kavatsusest. Sama kirjaga anti teada, et kuna Ramsi vesiveski on arhitektuurimälestis, siis on hoone remontimiseks vajalik ehitusluba ning Muinsuskaitseameti luba. Lisaks on Alexander Datsenkol &otilde;igus kahe nädala jooksul alates teate kättesaamisest esitada kirjalikult oma arvamus v&otilde;i vastuväited ning samal ajal on talle tagatud v&otilde;imalus tutvuda Tartu tn 2 asuvate ehitiste ideekavandiga ja eksperdihinnanguga. AS Eesti Post tagastas tähtkirja Valga Linnavalitsusele tähtaja möödumise t&otilde;ttu. Valga Linnavalitsus väljastas 8. jaanuaril 2014. a uuesti samasisulise kirja (nr 7.3-1.6/3894-1). Kiri toimetati Alexander Datsenkole kätte politsei abiga 14. jaanuaril 2014. a.
Alexander Datsenko ei ole sundv&otilde;&otilde;randamise taotluse esitamise kavatsuse kohta esitanud arvamust ega vastuväiteid ega käinud tutvumas ideekavandi ega eksperdihinnanguga. Samuti ei ole ta esitanud ehitusloa taotlust.
Valga Linnavolikogu otsustas 28. veebruari 2014. a otsusega nr 25 taotleda Alexander Datsenko omandisse kuuluvate, Valga linnas Tartu tn 2 asuvate ehitiste kui vallasasjade sundv&otilde;&otilde;randamist Valga linna omandisse ja andis Valga Linnavalitsusele ülesande korraldada sundv&otilde;&otilde;randamise taotluse esitamine.
2013. aastal valminud Ramsi vesiveski ideekavandi kohaselt tuleb tagada Ramsi vesiveski kui Valga linna ühe vanima hoone säilimine. Valga Linnavalitsus on seisukohal, et Ramsi vesiveski tuleb restaureerida. Sundv&otilde;&otilde;randatavates hoonetes v&otilde;iks tegutseda toitlustusasutus koos m&otilde;ne teise teenindusvaldkonda kuuluva ettev&otilde;ttega (nt pakutakse jalgrataste, rulluiskude v&otilde;i muu seesuguse laenutamist). Hoonete kompleks on osa Pedeli virgestusalast ning pakub linlastele ja külalistele v&otilde;imalust aktiivselt puhata ja einestada nii suve- kui ka talvekuudel. Ramsi veskiveski välisilme on kavas taastada v&otilde;imalikult algupärasel kujul, mis r&otilde;hutab hoone ajalugu. Ramsi vesiveski minevikku t&otilde;stab esile veskikanali ja veskiseadmete taastamine ning nende eksponeerimine. K&otilde;rvalhoone välisilme korrastatakse ja hoone ruumiline jaotus kohandatakse teenindusettev&otilde;tte vajadustele vastavaks. Vesiveskit ja k&otilde;rvalhoonet ümbritsev maaala jäetakse piiramata ja see moodustab ühtse terviku Pedeli virgestusalaga. Hoonete hoovi on plaanis rajada v&otilde;imalused suvekohviku pidamiseks. Ramsi vesiveski peab saama Valga linna üheks sümboliks, mida valgalased ja valkalased väärtustavad ning mis tutvustab Valga linna ajalugu linna külalistele.
Läti Vabariigis asuva Valka kihelkonnaga on s&otilde;lmitud esialgsed kokkulepped perioodil 2014–2020 Eesti‐Läti programmi raames Pedeli j&otilde;e ja Konnaoja puhkevööndi arendamiseks. Programmi raames on v&otilde;imalik saada vahendeid ka Ramsi vesiveski ja selle k&otilde;rvalhoone korrastamiseks.
2. &Otilde;IGUSLIKUD JÄRELDUSED
KASVSi § 2 l&otilde;ike 1 kohaselt on kinnisasja sundv&otilde;&otilde;randamine kinnisasja v&otilde;&otilde;randamine omaniku n&otilde;usolekuta üldistes huvides &otilde;iglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasja sundv&otilde;&otilde;randamine üldistes huvides on lubatud KASVSi § 3 l&otilde;ike 1 punkti 8 kohaselt ümbrust v&otilde;i maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks v&otilde;i k&otilde;rvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud. KASVSi § 48 kohaselt kohaldatakse KASVSi nii ehitiste kui ka vallasasjade sundv&otilde;&otilde;randamisel. Sundv&otilde;&otilde;randamismärge kantakse riiklikusse ehitisregistrisse. Asja&otilde;igusseaduse rakendamise seaduse § 13 l&otilde;ike 6 kohaselt v&otilde;ib ehitist v&otilde;i selle osa pärast 1. märtsi 2006. a vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundv&otilde;&otilde;randamismenetluse korras.
Tulenevalt KASVSi § 3 l&otilde;ikest 3 ei ole sundv&otilde;&otilde;randamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundv&otilde;&otilde;randamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Kaaludes üldist huvi ehitiste sundv&otilde;&otilde;randamiseks ja sundv&otilde;&otilde;randatavate ehitiste omaniku huvi (omandi puutumatus, erandkorras omandi v&otilde;&otilde;randamine &otilde;iglase ja kohese hüvitise eest), j&otilde;uti järeldusele, et on täidetud KASVSist tulenevad sundv&otilde;&otilde;randamise lubatavuse eeldused. Ramsi vesiveski on lagunenud ning kujutab ohtu sellest mööduvatele inimestele. Valga Linnavalitsus määras ehitiste omanikule tähtaja Ramsi vesiveski kordategemiseks. Tähtaja jooksul ehitiste omanik Ramsi vesiveskit korrastama ei asunud. Kuna ehitiste omanik ei ole Ramsi vesiveskit talle määratud tähtaja jooksul korrastanud ning ei ole t&otilde;enäoline, et ta seda lähiajal teeb, on vaid sundv&otilde;&otilde;randamise kaudu v&otilde;imalik tagada ümbrust ja maastikupilti oluliselt kahjustava ehitise k&otilde;rvaldamine.
Valga Linnavalitsus taotleb kahe ehitise sundv&otilde;&otilde;randamist. Kahest ehitisest kahjustab oluliselt ümbrust ja maastikupilti Ramsi vesiveski. Valga Linnavalitsus p&otilde;hjendab m&otilde;lema ehitise sundv&otilde;&otilde;randamise vajalikkust sellega, et laohoonel ei ole eraldiseisvat väärtust ja kasutusv&otilde;imalust. Valga Linnavalitsuse esitatud eksperdihinnangus fikseeritud fotodelt ja jooniselt nähtub, et ehitised moodustavad tervikliku kompleksi. Ehitiste vahele jääb vähem kui kümme meetrit ning laohoone p&otilde;hja- ja vesiveski idaküljele jääv ala moodustab ehitiste sise&otilde;ue. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 on kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi kord) punkti 4 alapunkti 2 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Korra punkti 1 kohaselt reguleerib kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maa tagastamisel, erastamisel, riigi omandisse jätmisel, ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestus&otilde;iguse seadmisel ja maa munitsipaalomandisse andmisel. Korras ehitise kohta sätestatu kehtib ka ehitiste kompleksi kohta. Kui laohoone jääks senise omaniku omandisse, siis arvestades ehitiste füüsilist lähedust ning ehitiste asukohaks oleva maatüki m&otilde;&otilde;tmeid, ei oleks määruses sätestatud n&otilde;udeid v&otilde;imalik täita. Kuigi 2010. aastal tegi ehitiste omanik Ramsi vesiveskis konserveerimis- ja restaureerimistöid, millest nähtub, et mingil määral on ta ehitiste säilitamisest huvitatud, on ehitised kogu Alexander Datsenko omandis oleku aja (alates 23. maist 2005. a) seisnud kasutuseta.
Ehitiste omanik ei esitanud sundv&otilde;&otilde;randamise taotluse esitamise kavatsuse kohta arvamust v&otilde;i vastuväiteid. Vastusena ehitiste v&otilde;&otilde;randamise pakkumusele on isik märkinud, et ta on alustanud ettevalmistustega Ramsi vesiveski remondiks, soetanud materjalid katuse parandamiseks ning tegeleb vajalike töötajate otsimisega. Praeguseks ei ole ehitiste omanik remondiga alustanud.
Koosk&otilde;las KASVSi § 2 l&otilde;ikega l on omaniku n&otilde;usolekuta kinnisasja v&otilde;&otilde;randamise eelduseks kohese ja &otilde;iglase hüvitise maksmine. KASVSi § 15 l&otilde;ike 1 kohaselt peab sundv&otilde;&otilde;randisaaja kinnisasja sundv&otilde;&otilde;randamise korral maksma sundv&otilde;&otilde;randiandjale sundv&otilde;&otilde;randitasu. KASVSi § 16 l&otilde;ike 1 kohaselt lähtutakse sundv&otilde;&otilde;randitasu ja hüvitise kindlaksmääramisel erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundv&otilde;&otilde;randamisele määratud kinnisasja v&otilde;i piiratud asja&otilde;iguse maksumusest sundv&otilde;&otilde;randamise otsuse vastuv&otilde;tmise hetke seisuga. Kinnisasja sundv&otilde;&otilde;randitasu ei v&otilde;i olla madalam kinnisasja ja hoonestus&otilde;iguse harilikust väärtusest sundv&otilde;&otilde;randamise otsuse vastuv&otilde;tmise hetke seisuga. KASVSi § 16 l&otilde;ike 4 kohaselt viiakse erakorraline hindamine läbi sundv&otilde;&otilde;randamisotsuse j&otilde;ustumisel. Erakorralisel hindamisel lähtutakse maa hindamise seaduse § 8 l&otilde;ike 2 alusel kehtestatud korrast. &Otilde;iglase hinna all m&otilde;istetakse kohalikku keskmist müügihinda ehk asja harilikku väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundv&otilde;&otilde;randamismenetluse raames läbiviidava erakorralise hindamise eesmärk on kinnisasja hariliku väärtuse määramine (Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määrusega nr 260 kinnitatud „Maa erakorralise hindamise korra“ punkt 20). Eelmises lauses nimetatud määruse punkti 1 kohaselt rakendatakse korda maaga püsivalt ühendatud ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja koristamata vilja, samuti maatükiga seotud asja&otilde;iguste ja päraldiste hindamiseks.
Ehitiste v&otilde;&otilde;randamiseks pakkumuse esitamisel lähtuti Domus Kinnisvara koostatud eksperdihinnangust, millega määrati sundv&otilde;&otilde;randatavate ehitiste harilik väärtus. Sundv&otilde;&otilde;randatavate ehitiste erakorraline hindamine ning sundv&otilde;&otilde;randitasu ja hüvitise suuruse määramine viiakse läbi vastavalt KASVSis sätestatule. Ehitiste omanikul säilib &otilde;igus eemaldada sundv&otilde;&otilde;randatavatelt ehitistelt olulisi osi, päraldisi ja vilju.
3. SUNDV&Otilde;&Otilde;RANDAMISE OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KASVSi § 2 l&otilde;ikest 2, § 3 l&otilde;ike 1 punktist 8 ja § 12 l&otilde;ikest 1 sundv&otilde;&otilde;randada Valga linnale:
Valga maakonnas Valga linnas Tartu tn 2 asuvad ehitised kui vallasasjad (ehitisregistri koodidid 111019824 ja 111019828; sihtotstarve teenindus- ja majutushoonete maa; omanik Alexander Datsenko, elukoht Valga linn).
4. SUNDV&Otilde;&Otilde;RANDISAAJA
Määrata sundv&otilde;&otilde;randisaajaks Valga Linnavalitsus (registrikood 75004748, Kesk tn 11, Valga linn), kellel korraldada KASVSis ettenähtud toimingud sundv&otilde;&otilde;randamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas sundv&otilde;&otilde;randamismärke kandmine riiklikusse ehitisregistrisse, sundv&otilde;&otilde;randitasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundv&otilde;&otilde;randitasu väljamaksmine.
5. VAIDLUSTAMINE
Korralduse peale v&otilde;ib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Sundv&otilde;&otilde;randisaajal Valga Linnavalitsusel teha korraldus punktis 3 nimetatud isikule KASVSi § 12 l&otilde;ikes 2 nimetatud korras teatavaks.
