---
title: "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine"
id: 8024711d-0368-40c1-a82c-2afca3ebd871
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: decree
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/8024711d-0368-40c1-a82c-2afca3ebd871
language: et
in_force_from: 2020-11-12
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/317112020002/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: 17a6b6627129b522012032ce825b572f70c4cfad7d08b0add20ac34f543afc36
provisions: 2
---

# Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine

## Preambul {#preambul}

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 1 ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:

## Tekst {#tekst}

I. Õigusloomepoliitika visioon ja eesmärk
1. Õigusloomepoliitika kujundamisel ja rakendamisel tagatakse Eesti Vabariigi põhiseadusest lähtuv õiguskord. Kui sekkumine ei ole põhiseadusest tulenevalt nõutav, sekkub riik nii vähesel määral kui võimalik.
2. Kvaliteetse õigusliku lahenduse saavutamiseks järgivad nii Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu kõrvalekaldumatult hea õigusloome põhimõtteid. Riigikogu võtab vastu üksnes sellise seaduse, mis vastab hea õigusloome põhimõtetele.
II. Hea õigusloome põhimõtted
3. Õigusloomepoliitika on kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Kodanikel on võrdne õigus õigusloomes kaasa rääkida.
4. Õigusloomes tuleb arvestada, et riigi pidamine peab olema paindlik, tõhus ja kokkuhoidlik.
5. Õiguskord on stabiilne ja selge, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida.
6. Sihiks seatakse, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest.
7. Õigusloome kavandamine kõigil tasanditel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis, muutub konkreetse seaduse või selle sätte muutmist nõudvast enam probleemi- või visioonipõhiseks.
8. Jätkuvalt lähtutakse õigusloomes põhimõttest, et õigusnormid koondatakse üldjuhul süsteemselt arendatud üld- ja eriosa seadustesse. Avalikult tuleb hinnata ja kaaluda poliitiliselt soovitavate lahenduste õigusliku teostamise alternatiive, sealhulgas võrrelda, kuidas samalaadseid probleeme lahendatakse Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskonnakorralduslikult sarnastes riikides. Normide kodifitseerimine ei saa olla eesmärk iseeneses.
9. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust ning riik pakub selleks uuenduslikke lahendusi. Õigusloome peab sammu hoogustuva üleilmastumisega. Elukeskkonda kujundav õigusraamistik tagab üldiste huvide kaitse, kahandamata inimeste endi vastutust ja vabadusi ning piiramata ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust.
10. Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome põhimõtteid. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse rakendamine riigisiseses õiguses peab olema süsteemne ning valdkonnapõhiselt tervikuna juhitud.
11. Õiguslike lahenduste väljatöötamisel kaalutakse alati nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimaluste kasutamist ja loomist. Kõik õiguslikud lahendused peavad olema rakendatavad digiühiskonnas ja toetama selle arengut.
III. Arengusuunad
SEADUSEELNÕUDE MENETLUS
12. Väljatöötamiskavatsuse koostamine, kaasamine, mõjuanalüüs ja järelhindamine on tõhusa õigusloome olulised osad.
12.1. Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu väljatöötamise eel koostab Vabariigi Valitsus sisulise poliitikadokumendina sekkumise vajalikkust põhjendava väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmist tuleb põhjendada menetluse alguses.
12.1.1. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse lahendatavat probleemi, seatavaid eesmärke, probleemi lahendamise võimalusi ja nende mõju ülevaatlikult.
12.1.2. Väljatöötamiskavatsus esitatakse avalikule arutelule ja teadmiseks Riigikogule.
12.1.3. Vabariigi Valitsus võib jätta väljatöötamiskavatsuse koostamata järgmistel juhtudel:
1) Euroopa Liidu õiguse rakendamine, kui sellega kaasnev mõju on juba hinnatud;
2) välislepingu menetlemine;
3) iga-aastase riigieelarve seaduse menetlemine;
4) eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju;
5) eelnõu menetlus peab põhjendatult olema kiireloomuline.
12.1.4. Riigikogu liige, Riigikogu fraktsioon ja Riigikogu komisjon ei pea eelnõu algatamisel väljatöötamiskavatsust koostama.
12.2. Regulatsioonist mõjutatud isikutega arutatakse eelnõu põhilahendusi võimalikult varases menetlusetapis.
12.2.1. Kaasamine on tõhus üksnes juhul, kui seda toetab riigiasutuste töökorraldus. Kaasamine seostatakse õigusloomemenetlusega tervikuna.
12.2.2. Õigusaktide kättesaadavuse ning õigusloomemenetluse läbipaistvuse tagamiseks peavad kasutatavad infotehnoloogilised lahendused olema kodanikukesksed, kõigile juurdepääsetavad ja terviklikud. Oluline õigusteave koondatakse jätkuvalt Riigi Teatajasse ja selle kasutajasõbralikkust parandatakse.
12.2.3. Kaasamise hindamiseks ja arendamiseks seirab Vabariigi Valitsus korrapäraselt valitsusasutuste kaasamispraktikat.
12.3. Seadus peab olema mõjus.
12.3.1. Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi.
12.3.2. Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes osalemisel hinnatakse väljatöötatavate õigusaktide mõju juba Eesti seisukohtade kujundamisel. Samuti leitakse viis, kuidas selles etapis igakülgselt analüüsida väljatöötatava õigusakti sobivust Eesti õigusesse, kaasates valdkonna parimad asjatundjad.
12.3.3. Mõjuanalüüs peab senisest enam tuginema andmetele. Parema kvaliteedi tagamiseks on analüüs süsteemne, eesmärgipärane ja kasutab tuntud analüüsimeetodite kõrval sobivuse korral ka uuenduslikke meetodeid, nagu katsetamine ja nügimine.
12.3.4. Vabariigi Valitsus tagab, et õigusaktide mõjuanalüüsi süsteem oleks keskselt koordineeritud ning vajalik metoodiline tugi ja tööriistad olemas. Vabariigi Valitsus loob toimiva korralduse, et uuringute ja mõjuanalüüside tegemiseks saaks mõistlikult kasutada olemasolevaid andmeid, sealhulgas suurandmeid. Otsitakse võimalusi kaasata analüüsimisse tehisintellekt. Eesmärk on jõuda olukorda, kus kõik kehtivad õigusaktid on masinloetavad.
12.3.5. Halduskoormuse vähendamine on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ühine eesmärk. Vabariigi Valitsus tagab, et halduskoormuse hindamine muutuks süsteemseks ja toimiks ühtsetel põhimõtetel, pakub hindamiseks metoodilist tuge ja seirab hindamist. Eesmärk on sisuline koormuse vähenemine ning keskendumine normide kehtestamise vajalikkusele ja otstarbekusele. Jätkuvalt tuleb otsida võimalusi vähendada olemasolevat koormust.
12.4. Järelhindamise osakaal õigusloomes peab suurenema.
12.4.1. Järelhindamise kaudu kontrollitakse eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata.
12.4.2. Vabariigi Valitsus seab sisse järelhindamiskohustuse võtmise ja täitmise seire süsteemi.
12.4.3. Vabariigi Valitsus avalikustab järelhindamise tulemused ja esitab nende põhjal tehtud järeldused Riigikogule.
ÕIGUSKEEL
13. Õigusaktide keel peab olema selge, täpne ja võimalikult lihtne.
13.1. Õigusaktide keelekasutuse ühtlaselt hea taseme saavutamiseks koostab Vabariigi Valitsus asjakohase koolituskava. Keelekoolitused muudetakse regulaarseks ja kohustuslikuks kõigile õigusloomepoliitika kujundamisega seotud ametnikele.
13.2. Terminoloogiliselt ühtlase ja korrektse õiguskeele saavutamiseks alustab eelnõu koostaja keeletoimetajaga koostööd juba eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamise etapis. Töökorralduslikult tagatakse, et Vabariigi Valitsuselt Riigikogule esitatav eelnõu versioon on tervikuna keeleliselt toimetatud.
13.3. Õigusakti sõnastuse selguse saavutamiseks kasutatakse ka uuenduslikke meetodeid, muu hulgas kontrollitakse põhjendatud juhul teksti arusaadavust kasutajate peal juba eelnõu koostamise ajal.
13.4. Vabariigi Valitsuse koordineerimisel tihendatakse õigusaktide eelnõude keeletoimetajate koostööd, luues toimiva ja regulaarse koostöövormi.
KOOSTÖÖ JA ARENDUS
14. Õigusloomealase koostöö ja arendustegevuse eesmärk on toetada kvaliteetse õiguse loomist.
14.1. Järjepidevalt parandatakse ja ühtlustatakse õigusloomejuristide erialaseid oskusi ning õigusloomepoliitika kujundamisega seotud ametnike teadlikkust heast õigusloomest. Soodustatakse õigusloomejuristide roteerumist nii avalikus teenistuses kui ka sellest väljaspool. Regulaarselt korraldatakse õigusloomejuristide arutelusid õiguspraktikutega.
14.2. Teadmuspõhise õigusloomepoliitika kujundamiseks ja hea õigusloome põhimõtete rakendamise teaduslikuks uurimiseks jätkatakse ja arendatakse edasi koostööd teadusasutustega. Samuti analüüsitakse ja arendatakse uusi õigusloome koostöövorme ja tehnilisi võimalusi. Eelnõude väljatöötamiseks luuakse tänapäevastest võimalustest lähtuv töökeskkond.
14.3. Õigusloomejuristide järelkasvu tagamise vältimatu eeldus on akadeemiline eestikeelne õigusharidus, mis annab põhjalikud teadmised Eesti õigussüsteemist. Oluline osa on võrdleval õigusteadusel ja valdkondadevahelisusel.
IV. Aruandlus
15. Vabariigi Valitsus esitab alates 2021. aastast igal aastal Riigikogule ettekande hea õigusloome põhimõtete rakendamisest ja arengusuundade elluviimisest, lisades sellele eksperdiarvamuse põhialuste järgimisest.