---
title: "Kaubandusliku meresõidu koodeks"
id: 986ef2db-47d8-4f1c-ba1e-dac8700b792f
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: statute
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023024
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/986ef2db-47d8-4f1c-ba1e-dac8700b792f
language: et
in_force_from: 2023-07-01
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/130062023024/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: aad13def4aeff4a685ed6ce34b55c24f1f560dab9cf1c76b8741446029ac5ae9
provisions: 100
---

# Kaubandusliku meresõidu koodeks

## § 1. {#para1}

–

## § 2. {#para2}

Kehtetu

## § 3. {#para3}

Vedu ja pukseerimine ning muude teenuste osutamine ainult Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse toimub Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi riigilipu all sõitvate laevadega.

## § 4. {#para4}

–

## § 5. {#para5}

Kehtetu

## § 6. {#para6}

(1) Kehtetu
(2) Transpordiameti pädevusse kuulub:
1)
2)
3)
4)
5)
6) merre uppunud vara ülestõstmise korraldamine juhul, kui see segab laevaliiklust;
7) järelevalve kaubanduslikku meresõitu reguleerivate õigusaktide, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud, koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade täitmise üle.
8)
9)
10)
11)
12)
13)
14)

## § 7. {#para7}

Kehtetu

## § 8. {#para8}

Kehtetu

## § 8¹. {#para8b1}

Kehtetu

## § 9. {#para9}

Kehtetu

## § 9¹. {#para9b1}

Kehtetu

## § 9². {#para9b2}

Kehtetu

## § 10. {#para10}

–

## § 14. {#para14}

Kehtetu

## § 15. {#para15}

Kehtetu

## § 16. {#para16}

Laevapere liikmete ja laevaomaniku vahelisi suhteid reguleerib laeva lipuriigi seadustik, kui nendevahelise lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

## § 17. {#para17}

–

## § 31. {#para31}

Kehtetu

## § 32. {#para32}

–

## § 41. {#para41}

Kehtetu

## para42 {#para42}



## para46 {#para46}



## § 42. – § 47. {#para47}

Kehtetu

## § 48. {#para48}

Kehtetu

## § 49. {#para49}

Tunnistus laeva omandiõiguse kohta ja laevapilet võivad laevas olla ametlikult kinnitatud ärakirjana.

## § 50. {#para50}

Kehtetu

## § 51. {#para51}

Kehtetu

## § 52. {#para52}

Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, kapteniabid, laevamehaanikud, elektromehaanikud, raadiospetsialistid ja arstid. Laevaomanik võib juhtkonna koosseisu arvata ka teisi laevaspetsialiste.
Laevameeskond koosneb tekimeeskonnast, masinameeskonnast ja teistest laevapere liikmetest, kes ei kuulu laeva juhtkonda.

## § 53. {#para53}

Kehtetu

## § 54. {#para54}

Kehtetu

## § 55. {#para55}

Kehtetu

## § 56. {#para56}

Kehtetu

## § 57. {#para57}

Laevapere liikme ja laevaomaniku vahelisi töösuhteid reguleerivad meretöö seadus ja teised töösuhet reguleerivad õigusaktid.

## § 58. {#para58}

Ühtki laevapere liiget ei saa kapteni nõusolekuta laevale määrata.

## § 59. {#para59}

Vajaduse korral on kaptenil õigus kõrvaldada tööülesannete täitmisest laevapere iga liige.

## § 60. {#para60}

Laevaomanik peab hüvitama tekitatud kahju laevapere liikmete vara hävimise või kahjustuse korral laeva avarii puhul, lähtudes samalaadse ja sama kvaliteediga vara riiklikest jaehindadest ning arvestades hävinud või kahjustatud vara kulumist. Avariis süüdi olevate laevapere liikmete vara väärtus ei kuulu hüvitamisele.

## § 61. {#para61}

Kehtetu

## § 62. {#para62}

Kapteni korraldused temale antud volituste piires kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele kõigi laeval olevate isikute poolt.
Kui laeval viibiva isiku tegevus on ohtlik laevale või laeval olevatele inimestele ja varale, on kaptenil õigus paigutada see isik eriruumi ja hoida teda seal kuni laeva saabumiseni esimesse Eesti sadamasse. Eriruumis ebaseadusliku kinnipidamise eest vastutab kapten seadusega kehtestatud korras.

## § 63. {#para63}

Kehtetu

## § 64. {#para64}

Kehtetu

## § 65. {#para65}

Kapteni koostatud akt ei asenda sünnitunnistust ja kuulub esitamisele perekonnaseisuametile sünnitunnistuse saamiseks.

## § 66. {#para66}

Kapten peab koostama iga surmajuhtumi kohta laeval akti kahe tunnistaja, ja kui laeval on arst või velsker, siis ka tema juuresolekul. Samuti peab ta tegema sellekohase kande logiraamatusse. Surmaakti juurde lisatakse surnu laeval oleva vara loetelu. Kapten võtab tarvitusele abinõud surnu vara säilitamiseks.
Jõudnud Eesti sadamasse, annab kapten surma kohta koostatud akti ja surnule kuulunud vara loetelu politseile, ning välisriigi sadamas, kus on Eesti konsulaarametnik, Eesti konsulaarametnikule ja rakendab abinõusid surnu matmiseks. Erandjuhtudel, kui laev peab avamerel viibima pikemat aega ja surnukeha ei ole võimalik säilitada, on kaptenil õigus matta surnu merre meretavade kohaselt, koostades selle kohta vastava akti ja tehes vastava kande logiraamatusse.

## § 67. {#para67}

Käesolevas paragrahvis tähendatud kohustuste täitmata jätmise eest kannab kapten seadusega kehtestatud vastutust.

## § 68. {#para68}

Laevanõukogu ei piira kapteni õigusi ja lõpliku otsuse teeb kapten.

## § 69. {#para69}

Rekvireerimise kohta koostatakse akt.
Rekvireeritud toiduainete ja lasti maksumuse hüvitab laevaomanik.

## § 70. {#para70}

Kui kapteni arvates ähvardab laeva paratamatu hukk, annab kapten pärast kõikide meetmete rakendamist reisijate päästmiseks laevaperele loa laevalt lahkuda. Kapten lahkub laevalt viimasena, võttes tarvitusele kõik temast sõltuvad abinõud logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu, antud merereisi kaartide, dokumentide ja väärtuste päästmiseks.

## § 71. {#para71}

Kapten on kohustatud sõjaohu korral tarvitusele võtma kõik abinõud laeval asuvate inimeste päästmiseks ning laeva, seal olevate dokumentide, lasti ja muu vara hõivamise vältimiseks.

## § 72. {#para72}

Reisi jätkamiseks on kapten kohustatud valima sellise vahendite saamise viisi, mis toob kõige vähem kahju laevaomanikule ja lastiomanikule.
Müüdud lasti maksumus tuleb tema omanikule välja maksta, välja arvatud juhud, kui esilekutsutud kahju langeb üldavarii tunnuste alla või kui müük toimus ainult lasti huvides.

## § 73. {#para73}

Kapten dokumenteerib seletused, korraldused ja muud sündmusega seotud toimingud vabas vormis ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga.
Kui laeval Eesti sadamas oleku ajal leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapten kohustatud selle teo toimepannud isiku üle andma kohalikele võimudele.

## para74 {#para74}



## para91 {#para91}



## para92 {#para92}



## para109 {#para109}



## § 110. {#para110}

1) Uppunud vara omanik on kohustatud uppunud varast viivitamata teatama politseiasutusele ja esitama vara kohta järgmised andmed:
1) uppunud vara omaniku nimi ja püsiv tegevuskoht;
2) uppunud vara asukoht;
3) uppunud vara suurus, tüüp ja konstruktsioon;
4) uppunud vara kahjustuste olemus ja suurus;
5) lasti liik, kogus ja ohtlikkus;
6) pardal olevate naftasaaduste, sealhulgas punkrikütuse ja määrdeainete liik ja kogus.
Politseiasutus edastab käesoleva paragrahvi teises lõigus nimetatud andmed ühe päeva jooksul pärast andmete saamist Transpordiametile ja Kaitseväele.

## § 111. {#para111}

Kooskõlastatult huvitatud ametkondadega määrab Transpordiamet asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaja ja teavitab sellest vara omanikku. Vara omanik esitab pärast ülestõstmise tähtaja määramist Transpordiametile taotluse uppunud vara ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamiseks. Transpordiamet kooskõlastab ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija või teeb omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Enne ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamist Transpordiameti poolt ei ole lubatud uppunud vara üles tõsta.
Uppunud vara omanik peab tarvitusele võtma meetmed keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Kui kaasneb oht saastada keskkonda, on politseiasutusel või Kaitseväel õigus enne vara ülestõstmist rakendada meetmeid keskkonnaohu kõrvaldamiseks.

## § 112. {#para112}

Kui uppunud vara omanik ei ole teada, avaldab Transpordiamet teate uppunud vara ülestõstmise tähtaegade kohta väljaandes Teadaanded meremeestele, Transpordiameti veebilehel ja ühes üleriigilises ajalehes.
Kui sealjuures on teada uppunud laeva lipp, saadab Transpordiamet vastava teate ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumile.
Kui uppunud vara omanik ei ole Transpordiameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul vara üles tõstnud, on Transpordiametil õigus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 3200 eurot ning juriidilisele isikule 32 000 eurot.
Kui uppunud varal puudub omanik, on Transpordiametil õigus rakendada vajalikke meetmeid vara ülestõstmiseks, vajaduse korral aga selle hävitamiseks või muul viisil eemaldamiseks.

## § 113. {#para113}

Kui ülalnimetatud merealas uppunud varaga kaasneb oht saastada keskkonda, korraldab Kaitsevägi enne vara ülestõstmist keskkonnaohu kõrvaldamise.

## § 114. {#para114}

Kui uppunud vara on üldkasutataval veeteel vahetult ohtlik laevaliiklusele, inimeste elule või tervisele või keskkonnale, peab uppunud vara omanik viivitamata korraldama uppunud vara ülestõstmise ja võtma tarvitusele meetmed ohu kõrvaldamiseks. Kui uppunud vara omanik ei täida kohustust oht viivitamata kõrvaldada, on Transpordiametil ja keskkonnaohu puhul politseiasutusel või Kaitseväel õigus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

## § 115. {#para115}

Kehtetu

## § 116. {#para116}

Kehtetu

## § 117. {#para117}

Keeldumine uppunud või ülestõstetud varast ei vabasta selle omanikku kohustusest hüvitada Transpordiameti kulud ja kahjud juhtudel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 112, 113, 114 ja käesolevas paragrahvis.

## § 118. {#para118}

Kehtetu

## § 118¹. {#para118b1}

Kultuuriväärtusega uppunud vara kaitse, uurimine ja ülestõstmine toimub muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

## para119 {#para119}



## para129 {#para129}



## para130 {#para130}



## para178 {#para178}



## para179 {#para179}



## para189 {#para189}



## para190 {#para190}



## para196 {#para196}



## para197 {#para197}



## para208 {#para208}



## para209 {#para209}



## para216 {#para216}



## para217 {#para217}



## para223 {#para223}



## para224 {#para224}



## para263 {#para263}



## para264 {#para264}



## para282 {#para282}



## para283 {#para283}



## para290 {#para290}



## para291 {#para291}



## para300 {#para300}



## para301 {#para301}



## para303 {#para303}



## para314 {#para314}



## para326 {#para326}



## para327 {#para327}



## para340 {#para340}



## para341 {#para341}



## para346 {#para346}



## para347 {#para347}



## para353 {#para353}



## para354 {#para354}



## para372 {#para372}



## § 373. {#para373}

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

## § 374. {#para374}

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

## § 375. {#para375}

Paragrahvides 373 ja 374 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.