---
title: "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus"
id: bafb4a4d-555a-4501-8be5-c3f708b9c03c
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: regulation
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020006
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/bafb4a4d-555a-4501-8be5-c3f708b9c03c
language: et
in_force_from: 2020-08-01
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/128072020006/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: cea78dad9bb23df56c1c00a5f15a27e8ee105e85520eaccfbff9d69eb1d6d890
provisions: 14
---

# Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

## § 1. Määruse reguleerimisala {#para1}

(1) Määrusega kehtestatakse kuni 16. juunini 1940. a ning alates 20. augustist 1991. a antud Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide vastavus haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele Eesti Vabariigi haridussüsteemis.
(2) Määrusega kehtestatakse enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu (edaspidi NSV Liit) kvalifikatsioonide vastavus haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele Eesti Vabariigi haridussüsteemis.
(3) Isikule antud akadeemilise kraadi, diplomi või mõne muu kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või transkribeerituna, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kvalifikatsiooni nimetusele lisatakse vajadusel tõlge ja viide käesoleva määrusega sätestatud vastavale Eesti Vabariigi kvalifikatsioonile, tehes määratud kvalifikatsiooni nimetuse järele märke «(kvalifikatsiooni nimetusele vastav kvalifikatsioon)».
(4) Määrusega ei määrata kvalifikatsiooni vastavust järgmiste NSV Liidus väljaantud haridust tõendavate dokumentide alusel:
1) diplom, mis on välja antud NSV Liidu Siseministeeriumi valitsemisalas oleva kõrgkooli poolt ja mis tõendab kõrgema kutsekvalifikatsiooni andmist;
2) diplom, mis on välja antud kõrgema sõjaväelise õppeasutuse poolt.

## § 2. Kvalifikatsioonide vastavuse määramise ja tunnustamise põhimõtted {#para2}

(1) Kvalifikatsioonide vastavuse määramisel juhindutakse „Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni” põhimõtetest, selle konventsiooniga seotud dokumentidest ning käesolevast määrusest.
(2) Määruses sätestatud kvalifikatsioonide vastavuse määramise aluseks on haridust tõendavale dokumendile antav hinnang, mis lähtub läbitud õppe eesmärgist ja õigustest, mida õppe läbimine annab isikule tööturul ja õpingute jätkamisel.
(3) Määruses käsitatakse haridust tõendavate dokumentidena dokumente, mida Eesti Vabariik peab oma haridussüsteemi osaks, ja dokumente, mida NSV Liit pidas oma haridussüsteemi osaks, samuti dokumente, mis tõendavad §-s 15 nimetatud õppeasutuse lõpetamist.
(4) Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 tingimustele vastava, kuid määruses nimetamata kvalifikatsiooni, ning § 1 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta hinnangu saamiseks on õigus pöörduda Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksuse Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse) poole.
(5) Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 tingimustele vastava, kuid määruses nimetamata kvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks on õpingute jätkamisel õppeasutus ja tööle asumise korral tööandja, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

## § 3. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus põhiharidusele {#para3}

Põhiharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kaheksaklassilise kooli lõputunnistus.

## § 4. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus keskharidusele {#para4}

1) Keskharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) keskkooli lõputunnistus;
2) diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta;
3) diplom põhihariduse baasil keskerihariduse omandamise kohta.

## § 5. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile {#para5}

Magistrikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta.

## § 6. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus doktorikraadile {#para6}

1) Doktorikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) kandidaadikraadi tõendav diplom Kandidat nauk;
2) doktorikraadi tõendav diplom Doktor nauk.

## § 7. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus vabaharidusele {#para7}

Vabaharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab partei ja nõukogude ülesehitustöö alast kvalifikatsiooni tõendav diplom.

## § 8. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus põhiharidusele {#para8}

Põhiharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab põhikooli lõputunnistus.

## § 9. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus keskharidusele {#para9}

1) Keskharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) keskkooli lõputunnistus;
2) gümnaasiumi lõputunnistus;
3) lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta;
4) lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta;
5) lõputunnistus kutse- ja keskhariduse omandamise kohta;
6) lõputunnistus või diplom põhiharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta;
7) kutsekeskhariduse lõputunnistus.

## § 10. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus rakenduskõrgharidusele {#para10}

1) Rakenduskõrgharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) kutsekõrghariduse diplom;
2) diplomiõppe diplom;
3) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom.

## § 11. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus bakalaureusekraadile {#para11}

Bakalaureusekraadile vastavaks loetakse kvalifikatsioon, mida tõendab 3-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel või 4-aastase nominaalkestusega ja pärast 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom.

## § 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile {#para12}

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;
2) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
3) ülikooli kraadita diplom;
4) diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
5) kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
6) magistridiplom, mis on välja antud pärast 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud magistriõppe õppekava läbimisel;
7) magistridiplom, mis on välja antud vähemalt 5-aastase nominaalkestusega integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel põhineva õppe õppekava läbimisel.
(2) Magistrikraad on teadus- või kutsekraad, kui ta on omandatud enne 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud õppekava läbimisel. Sellist magistrikraadi kui teadus- või kutsekraadi kvalifikatsiooni arvestab õppeasutus ja tööandja kui magistrikraadi ja doktorikraadi vahel olevat kvalifikatsiooni.
(3) Isiku magistriõpinguid ning magistritööd, mis on kas sooritatud või kaitstud enne 1. juunit 2002. a Eesti hariduse infosüsteemi kantud magistriõppe õppekava läbimisel, võib õppeasutus arvestada doktoriõppe õppekava täitmise osana kõrgkooli sätestatud tingimustel ja korras.

## § 13. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus doktorikraadile {#para13}

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab doktoriõppe õppekava läbimisel väljaantud doktorikraadi tõendav diplom.

## § 14. Üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandanud isiku kvalifikatsiooni vastavus {#para14}

(1) Üldkeskharidusel põhinev keskeriharidus loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks.
(2) Õppeasutus võib õigusaktides sätestatud korras arvestada isiku üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandamisel saavutatud õpitulemusi kõrghariduse esimese astme õppekava täitmisel.
(3) Üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, läbinud isikul on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale.