---
title: "Riigireformi ja hea halduse põhialused"
id: c520ee27-0e18-41ce-a754-ba6e237adebe
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: decree
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/322022019002
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/c520ee27-0e18-41ce-a754-ba6e237adebe
language: et
in_force_from: 2018-02-21
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/322022019002/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: 6a9424144774e3c37008fbcb2d011abf7f02de912bdbdfeff5b415780bb7550b
provisions: 2
---

# Riigireformi ja hea halduse põhialused

## Preambul {#preambul}

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktide 1 ja 16 ning riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:

## Tekst {#tekst}

Riigireformiga kujundatakse ühiskonna vajadustele vastav jõukohane ja tõhus riigivalitsemise korraldus, mille eesmärk on toetada üldist heaolu ja majanduskasvu. Valitsussektori töö korraldatakse ümber nii, et probleemid lahendatakse kiirelt ning loobutakse ebavajalikust tegevusest ja liigsest halduskoormusest. Riigireformi ja hea halduse põhialuseid rakendatakse üheaegselt ja kõikides valdkondades.
I. Riigireformi ja hea halduse põhialused
1. Inimesekesksus
Tähelepanu ja vahendid suunatakse eelkõige inimestele teenuste pakkumiseks ning nende elus tekkivate probleemide lahendamiseks. Iga uut muudatust või lisategevust alustades ja selle kestel lähtutakse muudatuse või tegevuse vajalikkusest ning kasust nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna.
2. Põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta
Eesti riik rajaneb põhiseaduse aluspõhimõtetel ja neid ei muudeta. Riigireformis ning heas halduses lähtutakse põhiseaduse aluspõhimõtetest, milleks loetakse eelkõige inimväärikust, parlamentaarset demokraatiat, õigusriiki, võimude lahusust ja tasakaalustatust, sotsiaalriiki, vabadust, õiglust ja õigust ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist.
3. Kohanemisvõimeline Eesti
Riik tagab inimestele olulised põhiteenused nende elukohas kõikjal Eestis. Riik arendab esmatähtsalt ettevõtluskeskkonda kogu Eestis. Pädevate inimeste avalikku sektorisse värbamiseks rakendatakse üle-eestilist käsitlusviisi. Kui ülesannete iseloom lubab, siis soodustatakse kaugtöö tegemist. Riigi heaks saab töötada igast Eesti piirkonnast, sõltumata avaliku sektori asutuse juriidilisest aadressist.
4. Väiksem halduskoormus
Inimesi, ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi koormatakse mitmesuguste nõuete, aruannete, kohustuste, maksude ning muu reguleerimisega võimalikult vähe. Riik rakendab maksimaalselt kõiki enda käsutuses olevaid andmekogusid eri valitsemisalade kaudu koostoimeliste teenuste pakkumiseks, kasutades ajakohaseid tehnoloogilisi võimalusi ning ületades nii ametkondlikud kui ka tehnilised takistused. Samuti rakendatakse rahvusvaheliselt tuntud andmete topelt küsimise keelu printsiipi, proaktiivsete teenuste lähenemist ning võimaluse korral ühtse kontaktpunkti põhimõtet.
5. Õigusselgus ja arusaadavus
Reguleeritakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Reguleerimisvajaduse kaalumisel lähtutakse probleemikesksest käsitlusviisist. Riik lähtub õigusloome heast tavast igal tasandil, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel. Võimalikult palju rakendatakse põhimõtet ˮüks kahe asemelˮ. Igaühele peavad tema õigused ja kohustused olema lihtsalt arusaadavad.
6. Tõhus riigihaldus
Ülemäärasest reguleerimisest ning ebavajalikest tegevustest loobumise tulemusel peavad vähenema riigi ülalpidamise ja administreerimise kulud ning vajadus tööjõu järele. Proportsionaalselt enam vahendeid tuleb suunata sisutegevustele ning elanikele kättesaadavate ja kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisele. Riigi haldussuutlikkuse parandamisel lähtutakse riigi ülesannete, teenuste kvaliteedi ja kulutuste parimast kombinatsioonist.
7. Selge vastutus
Riigihaldust optimeeritakse selliselt, et poliitikakujundamine tuuakse sihtasutustest, allasutustest ja keskustest tagasi ministeeriumidesse ning seejuures hinnatakse eri üksuste vajalikkust ja funktsioone. Poliitiline ja administratiivne vastutusahel peab olema selge.
II. Põhialuste rakendamine ja mõjuanalüüs
8. Põhialuste rakendamine
Eelnõude algatamisel arvestatakse käesoleva otsuse põhimõtteid. Kui õigusakti, selle muudatusettepaneku, strateegia, arengukava või programmi eelnõule on lisatud mõjuanalüüs, näidatakse selles riigireformi ja hea halduse põhialustega arvestamist.