---
title: "Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks"
id: e1f5c784-0f5f-45a5-9e1b-a6be2663319e
authority: ee
place: "Estonia"
applies_also_from: []
kind: regulation
in_force: true
publisher_url: https://www.riigiteataja.ee/akt/117102026008
solon_url: https://solon.orangecat.ch/law/e1f5c784-0f5f-45a5-9e1b-a6be2663319e
language: et
in_force_from: 2026-10-20
date_basis: publisher
status: consolidated
source_url: https://www.riigiteataja.ee/public-api/api/v1/akt/117102026008/blob-xml
read_on: 2026-11-07
sha256: ed024cdc32571b4decceb283658f705a336847fac8a2f57efa9dacabf959516b
provisions: 14
---

# Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks

## § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala {#para1}

(1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarves olevate vahendite arvelt antava täiendava toetuse (edaspidi toetus) taotlemise, andmise ja kasutamise tingimused ning kord eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele täiendavaks eesti keele ja eesti keel teise keelena õppeks ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks.
(1¹) Toetust antakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves selleks ette nähtud vahendite olemasolu korral ja nende piires.
(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskooli I–III kooliastmele (edaspidi põhikool).
(2¹) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust kohaldatakse lasteaiale ning põhikoolile.
(2²) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust kohaldatakse põhikoolile.
(3) Käesoleva määruse §-s 2 punktis 4 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskoolile.
(4) Käesoleva määruse §-s 2 punktides 1–3 nimetatud toetust ei kohaldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteaiale ja põhikoolile.
(5) Kohalikule omavalitsustele ja eraõiguslikule juriidilisele isikule eraldatakse toetus esitatud taotluse alusel.
(6) Riigi poolt peetava üldhariduskooli puhul kavandatakse rahalised vahendid üldhariduskooli eelarvesse. Üldhariduskoolile vahendite kavandamisel võetakse arvesse kõiki käesolevas määruses sätestatud sisulisi nõudeid.
(7) Uussisserändajast õpilane käesoleva määruse tähenduses on õpilane, kes on saabunud Euroopa Liidust või kolmandast riigist ja:
1) õpib Eesti põhikoolis või omandab keskharidust gümnaasiumi statsionaarses õppes;
2) on Eesti haridussüsteemis õppinud kuni neli aastat Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) esmakandest arvestatuna ning
3) kelle kohta on EHISes tehtud märge „Uussisserändaja USR“ või „Uussisserändaja UA“.
(8) Eesti keelest erineva emakeelega laps/õpilane käesoleva määruse tähenduses on laps või õpilane, kelle kohta on märgitud EHISes toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga:
1) emakeel, mis ei ole eesti keel, või
2) kaks emakeelt, millest üks võib olla eesti keel.

## § 1¹. Toetuse rakendamine {#para1b1}

Taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning kontrolli teostab Eesti Keele Instituut (edaspidi toetuse andja).

## § 2. Toetuse liigid {#para2}

Toetuse liigid on: 1 1) Toetuse liigid on:
1) vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelse aineõppe rakendamise toetus põhikoolile;
2) täiendava eesti keele õppe ja eestikeelsete tegevuste läbiviimise toetus eesti keelest erineva emakeelega lastele/õpilastele lasteaias ja põhikoolis;
3) keelekümblusprogrammi mudelite rakendamise toetus põhikoolile;
4) uussisserändaja toetus põhikoolile ja statsionaarse õppega gümnaasiumile.

## § 3. Toetuse andmise põhimõtted ja toetuse määrad {#para3}

(1) Üldhariduskoolile arvestatakse toetust kuni 19-aastasele õpilasele õpilasepõhise pearaha toetusena ning rakendatakse põhimõttel üks õpilane – üks täiendav eesti keele õppe toetuse liik (edaspidi pearaha).
(2) Lasteaiale arvestatakse toetust lasteaia- või liitrühmas õppivate 3–7-aastaste laste eest rühmapõhise toetusena.
(2¹) Toetuse määramisel arvestatakse laste ja õpilaste vanust toetuse andmise aasta 1. jaanuari seisuga.
(3) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
(4) Toetus eraldatakse lasteaia või üldhariduskooli eestikeelset õpet läbi viiva õpetaja tööjõukuludeks või lisatöö tasustamiseks, kui õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele ja tema eesti keele tasemeeksam on sooritatud tasemele C1 või ta on omandanud kõrghariduse või rakenduskõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni vähemalt 60% ulatuses eesti keeles.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse:
1)
2) toetuse andmise aastal EHISes 10. septembri seisuga tehtud emakeele märked ja õppekeele märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste puhul, kui nad õpivad eestikeelsele õppele üleminevas lasteaias või põhikoolis.
(5¹) Kui EHISes tehtud märgete alusel saab lapse/õpilase eest maksta mitut liiki toetust, määratakse kõrgeima määraga toetus.
(6) Toetust ei anta:
1)
2) võõrkeeletundide läbiviimiseks;
3) õppevahendite soetamiseks;
4) õppekäikude ja ürituste läbiviimiseks.
(7) Toetuste määrad toetuse liigi kohta kehtestab minister igal eelarve aastal käskkirjaga järgmiselt:
1) õpilase pearaha määra ühe õpilase kohta aastas;
2) rühmapõhise toetuse määra ühe rühma kohta aastas.
(8) Eestikeelsele õppele ülemineva lasteaia rühmale või põhikooli klassile eraldatakse toetus Eesti Keele Instituudi direktori käskkirja alusel proportsionaalselt 1. septembri – 31. detsembri kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 2 EHISe andmete alusel aruannet esitamata. Käesolevas lõikes nimetatud toetust ei eraldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteaiale ja põhikoolile.

## § 4. Toetuse eesmärk {#para4}

Toetuse andmise eesmärk on lasteaias ja üldhariduskoolis: 1 1) Toetuse andmise eesmärk on lasteaias ja üldhariduskoolis:
1) luua täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks vastavalt lõimitud aine ja keeleõppe metoodikale (edaspidi LAK-õppe metoodika);
2) aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga laste/õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmisele;
3) toetada lasteaedu ja üldhariduskoole täiendava eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe rakendamisel;
4) luua lastele/õpilastele võimalused võimetekohaseks eesti keele omandamiseks ja õppimiseks, et neid keeleliselt järele aidata ning vajadusel toetada last/õpilast õppetöö individualiseerimisega.

## § 5. Nõuded toetuse saamiseks ja toetusmeetmest toetatavad tegevused {#para5}

(1) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust saab taotleda põhikooli eesti keelest erineva emakeelega õpilastele, kui:
1) klassis rakendatakse vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet lähtudes LAK-õppe metoodikast;
2) vajaduse korral võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet;
3) EHISes on tehtud õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.
(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust saab taotleda eesti õppekeelega lasteaiale või põhikoolile, kui:
1) vähemalt 10% kogu lasteaia või põhikooli lastest/õpilastest on eesti keelest erineva emakeelega ja
2) absoluutarvuna vähemalt kuuel lapsel lasteaia rühmas ja vähemalt ühel õpilasel klassis on eesti keelest erinev emakeel ning
3) eesti keele õpet toetatakse lisategevustega, mille korral vahetu õppetegevus toimub lähtudes LAK-õppe metoodikast ja
4) tegevustele lisandub täiendav eesti keele õpe ning vajadusel toetus lapse/õpilase õppetöö individualiseerimisega ja
5) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega lapse/õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga emakeele märge ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.
(2¹) Kui toetust taotleb ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool, siis võetakse käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud osakaalu arvestamisel koguarvu aluseks lasteaia laste ja põhikooli õpilaste arv eraldi.
(3) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust saab taotleda põhikoolile, kui:
1) on liitunud keelekümblusprogrammiga ja
2) rakendab haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatud keelekümblusprogrammiga liitunud üldhariduskoolide õppetöö korraldamise põhimõtteid ja
3) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga keelekümbluse märge.
(4) Käesoleva määruse § 2 punktis 4 nimetatud toetust saab taotleda üldhariduskoolile, kes annab uussisserändajast õpilasele põhiharidust või keskharidust riikliku õppekava alusel või Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel ning kui:
1) võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet ja
2)
3)
4) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „USR” või „UA” ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks“ ja
5) EHISes on toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga õpilase emakeeleks märgitud eesti keelest erinev emakeel.
(5)
(6) Kehtetu
(8) Toetust ei ole lubatud kasutada ainetundide läbiviimiseks, kus õppekeel ei ole eesti keel.
(9) Toetust on õigus kasutada eesti keele, eesti keel teise keelena ja eesti keeles õpetava õpetaja tööjõukulude katmiseks ja osaliselt kõrgema töötasu maksmiseks, kui õpetaja viib läbi tegevusi eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga lastele/õpilastele käesoleva paragrahvi lõike 1–8 sätestatud tingimustel.

## § 6. Nõuded toetuse taotlejale {#para6}

(1) Toetuse taotluse esitajaks on lasteaia või üldhariduskooli pidaja (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) lasteaia ja üldhariduskooli pidaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
2) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
3) tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded;
4) tal puuduvad varasemad täitmata kohustused toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ees (eelneva perioodi aruanded on esitatud õigeaegselt).

## § 7. Taotluse esitamine {#para7}

(1) Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel.
(2) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse 14 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) aadressil https://toetused.kul.ee/. Riigikoolid esitavad taotluskeskkonnas arvestuse alused. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
(3) Taotluses esitatakse:
1) taotleja üldandmed;
2) toetust kasutava lasteaia või üldhariduskooli nimi;
3)
4) tunnijaotusplaan, kui põhikoolile taotletakse toetust 60% või 40% mahus eestikeelse õppe läbiviimisel.
(4) Taotleja kinnitab, et:
1) planeeritavad tegevused vastavad käesoleva määruse §-s 4 esitatud eesmärgile ning §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele;
2) tegevusi ja õpet viivad läbi kvalifitseeritud õpetajad, kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
3) taotluskeskkonnas eeltäidetud taotlusvormil esitatavad andmed on õiged.

## § 8. Taotluste menetlemine {#para8}

(1) Taotlusi menetleb toetuse andja direktori poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni hääleõiguslikuks liikmeks võib Haridus- ja Teadusministeerium nimetada oma esindajad.
(2) Komisjon kontrollib taotleja vastavust tingimustele ja taotluse vastavust nõuetele. Komisjonil on õigus nõuda täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(3) Puuduste korral teavitab komisjon taotlejat taotluskeskkonna kaudu. Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks on taotlejal aega kuni viis tööpäeva. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata.
(4) Toetuse andja otsustab komisjoni protokollilise ettepaneku alusel 14 tööpäeva jooksul:
1) eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
2) mitte eraldada toetust, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(5) Toetuse andja teeb otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kui esineb mõni järgnevatest asjaoludest:
1) taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
2) lasteaias või üldhariduskoolis teostatud järelevalves on tuvastatud puudused ning need on taotluse esitamise ajaks kõrvaldamata;
3) EHISe esmakanne uussisserändajast õpilase kohta on tehtud rohkem kui neli aastat tagasi;
4) lasteaed või üldhariduskool on jätnud märkimata vajalikud märked EHISes lapse/õpilase kohta;
5) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja ei ole neid tähtaegselt kõrvaldanud.

## § 9. Toetuse eraldamine ja kontroll {#para9}

(1) Toetus makstakse toetuse saajale taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse eraldamise otsuse tegemisest. Riigi poolt peetava üldhariduskooli osas teeb toetuse andja toetuse eraldamise otsuses haridus- ja teadusministrile ettepaneku eelarve eraldamiseks.
(2) Toetuse andjal on õigus kohapeal kontrollida toetust kasutatavates lasteaedades ja üldhariduskoolides läbiviidavaid tegevusi ja toetuse eesmärgipärast kasutamist, kaasates vajaduse korral eksperte.
(3) Toetuse saajal on kohustus:
1) teavitada taotluskeskkonna kaudu toetuse andjat viivitamatult kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või taotleja kohustuste täitmist;
2) teavitada toetuse andjat, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust teistest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest või kohalikult omavalitsuselt.

## § 10. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine {#para10}

(1) Toetuse saaja esitab taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise lõpparuande hiljemalt toetuse andmise aasta 31. detsembril.
(2) Aruandes tuleb esitada vormikohane sisutegevuste kokkuvõte, mis sisaldab ka eesti keele oskuse arengut toetanud tegevuste kirjeldust.
(3) Toetuse andja kontrollib aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
(4) Toetuse andjal on õigus küsida toetuse saajalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni, andes vastamiseks aega kuni viis tööpäeva. Kui toetuse saaja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, tekib toetuse andjal õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.
(5) Toetuse saajal on kohustus kasutamata jäänud toetus tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui summa jääb alla 10 euro.

## § 11. Toetuse tagasinõudmine {#para11}

(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid, ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud;
2) toetuse saaja pole esitanud aruannet käesoleva määruse § 10 lõikes 1 määratud tähtajaks;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus;
4) toetuse saaja ei ole kasutanud toetust taotluses esitatule vastavalt, tegevusi ei ole läbi viidud või tegevuste läbiviimisel ei ole lähtutud käesoleva määruse nõuetest.
(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 30 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.

## § 12. Rakendussätted {#para12}

(1) Erandina § 3 lõikest 5 sätestatust võetakse 2024. aastal lasteaiale ja üldhariduskoolile toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 20. veebruari seisuga vastavalt lasteaia ja üldhariduskooli esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. Lasteaial ja üldhariduskoolil on kohustus teha lapse/õpilase kohta EHISes vajalikud märked vastavalt § 5 lõigetele 5–7 20. veebruariks.
(2) 2024. aastal keelekümblusprogrammi pearaha toetust taotlenud üleminekuklassid ja -rühmad rakendavad keelekümblusprogrammi mudeleid eestikeelsele õppele ülemineku alguseni ning alates 1. septembri 2024. aastast lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.
(3) 2025. aasta täiendava taotlusvooru korraldamisel võetakse arvesse EHISe andmed 25. veebruari seisuga vastavalt lasteaia ja üldhariduskooli esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. Taotleja esitab taotluskeskkonnas toetuse saamiseks taotluse 5 tööpäeva jooksul alates täiendava taotlusvooru avamisest.

## § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine {#para13}

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]