§ 33. Dokumentide vastuvõtmise eritingimused ja aja arvestamine
Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud või Eestis sündinud isiku suhtes, kes taotleb Eesti kodakondsust, ei rakendata käesoleva seaduse § 6 punktis 2 sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse omamise nõuet.
(1) Vähemalt 65-aastane Eesti kodakondsust taotlev isik on keeleeksamil vabastatud käesoleva seaduse § 8 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuete täitmisest.
(2)
(3)
(4)
(1) Täisealine piiratud teovõimega Eesti kodakondsust taotlev isik on vabastatud käesoleva seaduse § 6 punktides 3–7 sätestatud tingimuste täitmisest.
(2) Käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest on vabastatud isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline neid nõudeid täitma.
(3) Isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimusi täielikult täitma, sooritab käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(3¹) Isiku suhtes, kes taotleb pärast 15-aastaseks saamist Eesti kodakondsust ja on enne 15-aastaseks saamist viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat, sõltumata sellest, kas tal on olnud sellel ajal elamisluba või elamisõigus või mitte, ning kes ei vasta käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 2¹ sätestatud tingimustele, kohaldatakse nimetatud tingimuste asemel järgmisi tingimusi:
1) ta ei ole asunud püsivalt elama teise riiki;
2) ta omab Eesti kodakondsuse andmise ajal kehtivat elamisluba või elamisõigust ja
3) ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva.
(4)
(5)
(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isiku kohta teeb eksperdikomisjon otsuse, mis vabastab isiku käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmisest.
(7) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isiku kohta teeb käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sooritamiseks eksperdikomisjon otsuse selle kohta, millisel viisil on isik võimeline eksamit sooritama ja millisest eksami osa sooritamisest on isik vabastatud.
(8) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isik esitab eksperdikomisjoni pöördumiseks isiku raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid.
(9) Käesoleva paragrahvi 6.–8. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
(10) Kodakondsuse taotleja eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=126062025008&id=111092012006 .
(10¹) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni teenindamise korraldab Haridus- ja Noorteamet.
(10²)
(11) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga.
(1) Kuni 2005. aasta 31. detsembrini hüvitatakse eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule koolitusluba omavale erakoolile eesti keele õppe eest tasutud õppemaksust kuni 50 protsenti Vabariigi Valitsuse ./dyn=126062025008&id=13351764 kehtestatud piirmäära ulatuses.
(2) Eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule, kes on eesti keele õpet alustanud enne 2004. aasta 1. jaanuari, hüvitatakse eesti keele õppe eest tasutud õppemaks ka juhul, kui õpet läbiviiv koolitusasutus ei oma koolitusluba.
(3) Käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 1 kehtestatud nõuet, et eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist saab taotleda, kui täienduskoolitusasutusele on antud tegevusluba tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele koolituse läbiviimiseks, kohaldatakse pärast 2016. aasta 30. juunit alustatud eesti keele õppe puhul. Varem alustatud eesti keele õppe puhul lähtutakse enne käesoleva sätte jõustumist kehtinud hüvitamise nõuetest.
§ 36². Enne 2016. aasta 1. jaanuari esitatud Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse menetlemine
(1) Isikute suhtes, kes on esitanud Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse enne 2016. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti kodakondsuse saamise või taastamise tingimusi.
(2) Kui isik on esitanud Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse ajavahemikul 30. juunist kuni 31. detsembrini 2015. aastal, edastab Vabariigi Valitsuse ./dyn=126062025008&id=124112015002 volitatud valitsusasutus sooviavalduse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks üheksa kuu jooksul sooviavalduse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
§ 36³. Enne 2016. aasta 1. jaanuari sündinud alaealise Eesti kodakondsuse saamine
(1) Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis enne 2016. aasta 1. jaanuari, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2016. aasta 1. jaanuarist arvates, kui:
1) tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat;
2) alla 15-aastane alaealine elab püsivalt Eestis.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alaealine ei saa Eesti kodakondsust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimuste täitmise korral, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem esitab Vabariigi Valitsuse ./dyn=126062025008&id=124112015002 volitatud valitsusasutusele taotluse lapse Eesti kodakondsusest loobumiseks enne 2017. aasta 1. jaanuari.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud määratlus isikutest, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.
§ 36⁴. Alla 18-aastaste Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlemine mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega
(1) Vabariigi Valitsuse ./dyn=126062025008&id=124112015002 volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva seaduse § 29 alusel algatatud Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlus mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks, peatatakse alla 18-aastaste alaealiste suhtes kuni 2016. aasta 1. jaanuarini.
(2) Pärast 2016. aasta 1. jaanuari lõpetatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud menetlused.
§ 36⁵. Enne 2022. aasta 1. juulit võetud biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod ja näokujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2022. aasta 30. juunil.
(2) Enne 2022. aasta 1. juulit Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2025. aasta 30. juunini.
(3) Pärast andmekogu ABIS loomist kuni andmekogu ABIS üleminekusätete rakendumise lõpptähtpäevani võib töödelda fotosid ja näokujutisi Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilises andmekogus.