Krediidiasutuste seadus

§ 104². Täiendavate omavahendite nõue

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse §-des 86⁴⁴–86⁴⁹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid. (2) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve, sealhulgas läbivaatamise ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega; 2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 63¹ või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad, et tagada nimetatud nõuete täitmine mõistliku aja jooksul; 3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme; 5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 104³ lõikega 1 antud täiendavate omavahendite suunist; 6) ilmneb muu krediidiasutusega seotud olukord, mis võib tuua krediidiasutusele kaasa olulisi riske. (3) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta krediidiasutuse riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile. (4) Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab omakapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse riskiprofiili, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus on avatud. (6) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud. (7) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse vähemalt: 1) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud; 2) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ei või kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded; 2) käesoleva seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue; 3) käesoleva seaduse § 104³ lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui §-s 82² nimetatud ülemäärase finantsvõimenduse risk. (9) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt minimaalne omavahendite nõue ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. (10) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe. (11) Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid. (12) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda. (13) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud aspektide hindamise ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul tuleb põhjenduses esitada konkreetsed põhjused, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam piisavaks. (14) Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon tagama, et selline täiendavate omavahendite suurus, mis määrati krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk, ei suurene minimaalse väljundimäära kohaldamisel. (15) Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle vaatama käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud täiendavate omavahendite nõude ning jätma sellest välja selliseid riske hõlmavad kohustused, mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatut. (16) Finantsinspektsioon käsitab krediidiasutust käesoleva seaduse §-de 86⁴⁴ ja 86⁴⁷–86⁴⁹ ning käesoleva paragrahvi kohaldamisel minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese lõiguga, ületab alammäärata koguriskipositsiooni, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92 lõikega 4. (17) Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate omavahendite nõuet, kui nõudega seotud riskid on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega.