Krediidiasutuste seadus

§ 86⁵⁰. Kombineeritud kapitalipuhvri ja finantsvõimenduse määra puhvri nõuete täitmata jätmine ning omavahendite jaotamise piirangud

(1) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile. (2) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist: 1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel; 2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet; 3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt. (2¹) Krediidiasutus, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist: 1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel; 2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet; 3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt. (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel sellise krediidiasutuse suhtes, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid. (3) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 2¹ punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta lõike 2 punktis 2 ja lõike 2¹ punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat. (3¹) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013: 1) artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 2) artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 3) artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue. (3²) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d ja lõikes 1a nimetatud nõudeid ning käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks. (5) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 2¹ nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed: 1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa; 2) vahe- ja aastakasumi summa; 3) käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa; 4) jaotatav summa jaotiste kaupa, sealhulgas dividendide maksmine, aktsiate tagasiostmine, täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed, tulemustasu maksmine, vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet. (5¹) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist asjaomaste järelevalveasutustega nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist lõikes 4 sätestatud ulatuses, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt lõikes 3¹ nimetatud nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. (5²) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata. (5³) Kui Finantsinspektsioon leiab, et krediidiasutus on endiselt jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded täitmata, kasutab ta lõikes 5¹ sätestatud õigust ka üheksa kuu jooksul pärast lõikes 5² nimetatud teavituse saamist, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust: 1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult krediidiasutuse omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega kaasnevad kulud, vaid krediidiasutuse jaoks on turud ka täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ei ole võimalik emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase krediidiasutuse kui ka mitme muu ettevõtja puhul; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab krediidiasutusel emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks; 5) käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, tõenäoliselt kahjustades seeläbi finantsstabiilsust. (5⁴) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õiguse kohaldamisel järgmist: 1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele; 2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus vastab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusele; 3) tõenäosus, et krediidiasutus on võimeline mõistliku aja jooksul tagama vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud nõuetele; 4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumitele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest; 5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele. (5⁵) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud hindamist kord kuus arvates lõikes 5² nimetatud teavituse saamisest. (5⁶) Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õigust ja esitab kirjalikult otsuse tegemise põhjendused, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud alustest. (5⁷) Juhul kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme põhiomavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue enam täidetud. (5⁸) Juhul kui krediidiasutus täidab finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme omavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme omavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks finantsvõimenduse puhvri nõue enam täidetud. (6) Krediidiasutus peab kehtestama korra, mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse, ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama. (7) Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed: 1) dividendide maksmine rahas; 2) täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine; 3) oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides b–e nimetatud instrumentide jaotamine. (8) Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. (9) Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet, ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too § 104³ lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis sätestatud piirangute kehtestamist.