Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus

§ 2. Terminid

1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse toetuse saaja või partneri abikõlblike kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest (edaspidi koos fond) ning Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest (edaspidi riiklik kaasfinantseering), juhul kui see on meetme või meetme tegevuse eelarves ette nähtud; 2) prioriteetse suuna eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis i nimetatud investeerimisprioriteedi erieesmärk; 3) meede on tegevuste kogum rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 tähenduses prioriteetse suuna (edaspidi prioriteetne suund) eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks; 4) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 5) abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. ja 6. peatükis sätestatud kulu korral vastavalt ka ETK või ENI programmi seirekomisjoni otsusega; 6) abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis, § 18 lõikes 2 nimetatud lepingus või § 18 lõikes 4 nimetatud käskkirjaga kindlaks määratud ajavahemik, mis jääb ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini; 7) omafinantseering on toetuse saaja või partneri kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata; 8) taotleja on toetuse taotluse (edaspidi taotlus) esitanud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus; 9) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik või asutus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 13 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), artikli 2 punktis s ja artiklis 45 nimetatud isik; 10) partner on taotluses või käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 11) lõppsaaja on isik või asutus, kellele toetuse saaja annab toetust vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste õigusaktile või taotluse rahuldamise otsusele või kes saab toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 11 tähenduses rahastamisvahendist (edaspidi rahastamisvahend).