Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 7. Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule
(1) Kõrguslik mõõdistamisvõrk seotakse riikliku kõrgussüsteemiga, kasutades lähtepunktina riikliku või kohaliku kõrgusvõrgu punkti (edaspidi lähtereeper). (2) Kõrgusliku mõõdistamisvõrgu võib siduda kõrgusvõrku mittekaasatud lähtereeperiga juhul, kui kõrgusvõrguga sidumine on uuringu eesmärki arvestades ebaproportsionaalselt pikk või kui kõrgusvõrguga sidumine ei taga kõrgusliku täpsuse paranemist. (3) Kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punkti kõrguslik viga lähima lähtereeperi suhtes ei või olla suurem kui 5 sentimeetrit. (4) Ühe geodeetilise uuringu piires ei või kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktide omavaheline kõrguslik viga olla: 1) suurem kui 3 sentimeetrit; 2) suurema kui 1 kilomeetri pikkuse vahemaaga objektidel suurem kui 3 sentimeetrit 1 kilomeetri pikkuse vahemaa kohta. (5) Nivelleerimiskäik rajatakse vähemalt kahe lähtereeperi vahele. (6) Ühele lähtereeperile tugineva suletud käigu võib rajada juhul, kui teise reeperi kaasamine tingib täpsuse seisukohalt põhjendamatult pika nivelleerimiskäigu. (7) Ühe või mitme sõlmpunktiga käikude süsteeme võib kasutada juhul, kui seda tingib objekti suurus, kuju ja asetus lähtepunktide suhtes. (8) Nivelleerimiskäigu suurim lubatud pikkus geomeetrilisel nivelleerimisel on: 1) kahe lähtepunkti vahel 8 kilomeetrit; 2) lähte- ja sõlmpunkti vahel 6 kilomeetrit; 3) kahe sõlmpunkti vahel 4 kilomeetrit. (9) Trigonomeetrilise nivelleerimise lähtepunktiks võib olla geomeetrilise nivelleerimisega määratud mis tahes klassi või järgu punkt. (10) Trigonomeetrilise nivelleerimiskäigu: 1) kogupikkus ei või olla suurem kui 2 kilomeetrit; 2) ühe käigujoone pikkus ei või olla suurem kui 300 meetrit; 3) käigujooni ei või olla rohkem kui 10. (11) Trigonomeetrilisel nivelleerimisel määratakse kõrguskasv täisvõttega. (12) Nivelleerimiskäigu ja suletud polügooni lubatav sulgemisviga fhlub arvutatakse valemiga: kus L on käigu pikkus kilomeetrites. (13) Joonobjekti nivelleerimiskäigu ja suletud polügooni lubatav sulgemisviga fhlub arvutatakse valemiga: kus L on käigu pikkus kilomeetrites. (14) Käesolevas määruses sätestamata muu meetod kõrgusliku mõõdistamisvõrgu rajamiseks on lubatud juhul, kui täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud täpsusnõudeid. (15) Kõrguslikul sidumisel ja arvutamisel kasutatakse geodeetilise süsteemiga kehtestatud geoidimudelit. (16) Ehitusprojekti koostamiseks tehtaval uuringul tuleb uuritavale maa-alale paigaldada või määrata vähemalt üks üheselt mõistetav ja kergesti leitav ajutine reeper: 1) üle 5 hektari suurusel tiheasustusega alal iga 5 hektari mõõdistuse kohta; 2) muul alal vähemalt iga 10 hektari mõõdistuse kohta. (17) Kui ehitusprojekti koostamiseks tehtaval uuringul paigaldatakse maa-alale mitu reeperit, tuleb need paigaldada maa-alale hajusalt, mõõdistatava ala piires ühtlaselt jaotatuna. (18) Mõõdistatavale maa-alale jäävat mõõdistamisvõrgu lähtepunkti võib kasutada ajutise reeperi asemel. (19) Paigaldatud või määratud ajutine reeper kantakse õige asukoha järgi maa-ala plaanile, lisades reeperi numbri, lühikirjelduse ja absoluutkõrguse.
§ 7. Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule
(1) Kõrguslik mõõdistamisvõrk seotakse riikliku kõrgussüsteemiga, kasutades lähtepunktina riikliku või kohaliku kõrgusvõrgu punkti (edaspidi lähtereeper). (2) Kõrgusliku mõõdistamisvõrgu võib siduda kõrgusvõrku mittekaasatud lähtereeperiga juhul, kui kõrgusvõrguga sidumine on uuringu eesmärki arvestades ebaproportsionaalselt pikk või kui kõrgusvõrguga sidumine ei taga kõrgusliku täpsuse paranemist. (3) Kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punkti kõrguslik viga lähima lähtereeperi suhtes ei või olla suurem kui 5 sentimeetrit. (4) Ühe geodeetilise uuringu piires ei või kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktide omavaheline kõrguslik viga olla: 1) suurem kui 3 sentimeetrit; 2) suurema kui 1 kilomeetri pikkuse vahemaaga objektidel suurem kui 3 sentimeetrit 1 kilomeetri pikkuse vahemaa kohta. (5) Nivelleerimiskäik rajatakse vähemalt kahe lähtereeperi vahele. (6) Ühele lähtereeperile tugineva suletud käigu võib rajada juhul, kui teise reeperi kaasamine tingib täpsuse seisukohalt põhjendamatult pika nivelleerimiskäigu. (7) Ühe või mitme sõlmpunktiga käikude süsteeme võib kasutada juhul, kui seda tingib objekti suurus, kuju ja asetus lähtepunktide suhtes. (8) Nivelleerimiskäigu suurim lubatud pikkus geomeetrilisel nivelleerimisel on: 1) kahe lähtepunkti vahel 8 kilomeetrit; 2) lähte- ja sõlmpunkti vahel 6 kilomeetrit; 3) kahe sõlmpunkti vahel 4 kilomeetrit. (9) Trigonomeetrilise nivelleerimise lähtepunktiks võib olla geomeetrilise nivelleerimisega määratud mis tahes klassi või järgu punkt. (10) Trigonomeetrilise nivelleerimiskäigu: 1) kogupikkus ei või olla suurem kui 2 kilomeetrit; 2) ühe käigujoone pikkus ei või olla suurem kui 300 meetrit; 3) käigujooni ei või olla rohkem kui 10. (11) Trigonomeetrilisel nivelleerimisel määratakse kõrguskasv täisvõttega. (12) Nivelleerimiskäigu ja suletud polügooni lubatav sulgemisviga fhlub arvutatakse valemiga: kus L on käigu pikkus kilomeetrites. (13) Joonobjekti nivelleerimiskäigu ja suletud polügooni lubatav sulgemisviga fhlub arvutatakse valemiga: kus L on käigu pikkus kilomeetrites. (14) Käesolevas määruses sätestamata muu meetod kõrgusliku mõõdistamisvõrgu rajamiseks on lubatud juhul, kui täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud täpsusnõudeid. (15) Kõrguslikul sidumisel ja arvutamisel kasutatakse geodeetilise süsteemiga kehtestatud geoidimudelit. (16) Ehitusprojekti koostamiseks tehtaval uuringul tuleb uuritavale maa-alale paigaldada või määrata vähemalt üks üheselt mõistetav ja kergesti leitav ajutine reeper: 1) üle 5 hektari suurusel tiheasustusega alal iga 5 hektari mõõdistuse kohta; 2) muul alal vähemalt iga 10 hektari mõõdistuse kohta. (17) Kui ehitusprojekti koostamiseks tehtaval uuringul paigaldatakse maa-alale mitu reeperit, tuleb need paigaldada maa-alale hajusalt, mõõdistatava ala piires ühtlaselt jaotatuna. (18) Mõõdistatavale maa-alale jäävat mõõdistamisvõrgu lähtepunkti võib kasutada ajutise reeperi asemel. (19) Paigaldatud või määratud ajutine reeper kantakse õige asukoha järgi maa-ala plaanile, lisades reeperi numbri, lühikirjelduse ja absoluutkõrguse.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it