Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad

§ 5. Saneerimisnõustaja tasu piirmäärad

(1) Kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele. (2) Saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel võetakse aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, järgmiselt: saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, eurodes tasu alam- ja ülemmäär protsentides saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast kuni 6390 15–40% 6391-12 780 15–18% 12 781-31 955 11–12,5% 31 956-63 910 10–11% 63 911-127 820 7–7,5% 127 821-319 560 3,5–4% 319 560 ja enam 2,25–2,6% (3) Alammäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu alammäära suurus ei vasta saneerimisnõustaja tehtud töö mahule ja keerukusele või kui saneerimisnõustaja rikub oma töökohustusi. (4) Tasu alammäärast kõrgema tasu maksmine on lubatav, kui: 1) saneerimisnõustaja ülesanded on väga mahukad ja keerukad. 2) (5) (6) Saneerimisnõustaja tasu võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu ülemmäärast olla suurem järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja kohustuste hulk oli suur ja tasu ei ole regresseeruva alammäära või saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma tõttu õiglane; 2) saneerimisnõustaja tegevuses moodustas olulise osa tegelemine võlgniku töötajatega; 3) muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks. (7) Kui saneerimisnõustajale määratakse tulemustasu, ei tohi see olla suurem kui 25% saneerimisnõustajale määratud põhitasust.