Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele

§ 11. Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäik

(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus näidatakse arvutuses kasutatavad lähteandmed ja arvutused hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks. (2) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus tuleb esitada järgnevad arvutuses kasutatavad lähteandmed: 1) 2) hoone asukoha piirkond maakonna täpsusega; 3) hoone kütmisel kasutatav soojusallika liik käesoleva määruse §-s 5¹ sätestatu kohaselt; 4) hoone kütmisel kasutatav energiakandja liik käesoleva määruse §-s 5¹ sätestatu kohaselt. 5) hoone köetav pind (m²); 5¹) hoone madala temperatuuriga pind (m²); 5²) hoone toatemperatuuriga pind (m²); 6) andmed aastase energiakasutuse kohta, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia kasutus hoone kütmiseks (MWh/a); 7) andmed, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia aastane kasutus tarbevee soojendamiseks hoones (MWh/a); 8) andmed elektrienergia aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a); 9) andmed gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a); 10) kraadpäevade arv, mis on määratud hoone asukoha piirkonna järgi vastavalt hoone tasakaalutemperatuurile, viimasel kolmel täisaastal, ning normaalaasta kraadpäevade arv. (3) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tuleb esitada järgnevate arvutuste tulemused: 1) normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a); 2) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a); 3) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojuse aastane kulu tarbevee soojendamiseks (MWh/a). Juhul kui hoone kõige olulisemaks energiaallikaks ei ole elektrienergia ega gaas ja tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat või gaasi ning summaarne elektrienergia või gaasi kulu on mõõdetud, ei pea keskmist soojuse kulu tarbevee soojendamiseks avaldama; 4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine elektri kulu (MWh/a); 5) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); 6) aasta keskmine hoone kaalutud energiakastutus (MWh/a); 7) hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)]; 8) hoone kaalutud energiaerikasutuse klass. (3¹) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutus, mis on eraldiseisva energiaarvestiga mõõdetud. (3²) Lõike 3¹ kohaselt maha arvatava energiakasutuse võib määrata kas eraldiseisva arvestiga otse mõõtes või alamarvesti alusel, mille näit sisaldab ka valgustuse ja seadmete elektrikasutust. Kui teostatakse lõike 3¹ kohane lahutustehe, kasutades alamarvestitega mõõdetud tarbimisandmeid, liidetakse tagasi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohane valgustuse ja seadmete elektrikasutus valemiga: kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a; Epeaarvesti – peaarvestiga mõõdetud aastane elektrienergia hulk, kWh/a; Eeri,i – arvestiga i mõõdetud lõikele 3¹ vastava tehnosüsteemi või elektritarviti aastane tarbitud elektrienergia hulk, kWh/a; Ealamarvesti,j – alamarvestiga j mõõdetud elektrienergia hulk, mis sisaldab lõike 3¹ kohase tehnosüsteemi või elektritarviti aastast tarbitud elektrienergiat, kWh/a; Er,vs,j – valgustuse ja seadmete elektrienergia, mis vastab hoone kasutamise otstarbele ja põhineb hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 andmetel, kWh/a. (3³) Kui alamarvestiga mõõdetud alal kasutatakse valgustuse puhul hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõikes 4 sätestatud tegelikku valgustusvõimsust, arvestatakse Er,vs,j arvutamisel valgustuse osa tegeliku paigaldatud võimsuse ja sama määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 tüüpilise kasutusaja alusel ning seadmete osa sama tabeli andmetel. (3⁴) Mitteeluhoonete kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel võib hoone tüüpilisest kasutusest erineva kasutusaja puhul elektrienergia tarbimist taandada tüüpilisele kasutusele, arvutades tarbimise tunniandmetest igal kuul keskmise elektrivõimsuse kasutusajal ja kasutusajavälisel ajal. Tüüpilisele kasutusele taandatud aastane energiakasutus arvutatakse valemiga: kus: Etar,el – aastane tarnitud elektrienergia hulk, kWh/a; Pka,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusajal, W; Pkav,i – kuu i keskmine elektrivõimsus kasutusaja välisel ajal, W; τd – hoone kasutustundide arv ööpäevas hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse § 6 lõike 1 tabeli 1 järgi, h; τw – hoone kasutuspäevade arv nädalas sama tabeli järgi, d; ti – tundide arv kuus i, h. (3⁵) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3¹–3⁴ toodud arvutused ei ole teostatavad mitme kasutamise otstarbe tõttu, võib teostada kaalutud energiaerikasutuse energiasimulatsiooni kalibreeritud mudeli abil: 1) energiasimulatsioonimudeli kalibreerimisel viiakse simulatsioonimudeli tulemused vastavusse tegeliku energiatarbimisega; 2) energiasimulatsioonimudeli lähteandmed muudetakse tüüpilisele kasutusele vastavaks ja teostatakse uus energiasimulatsioon kaalutud energiaerikasutuse määramiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 6−9 ja lõike 3 punktides 1−5 esitatakse andmed soovitavalt eelnenud kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta. (5) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamise aluseks olevad andmed peavad kajastama võimalikult suures ulatuses hoone seisukorda energiamärgise andmise hetkel. Juhul kui eelnenud kolme aasta jooksul on hoonet ümber ehitatud ning see mõjutab oluliselt hoone energiakasutust, tuleb arvutuste aluseks võtta periood pärast ümberehitamist. (6) Kehtetu (7) Juhul kui kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 3¹–3⁵, laetakse asjaomased energiamärgise osana käsitletavad arvutuskäigud koos arvutuses kasutatud lähteandmetega ehitisregistrisse viisil, mis võimaldab arvutuskäikude ja lähteandmete kontrollimist ning taastootmist.