Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 14. Kaalutud energiaerikasutus
(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks arvutatakse: 1) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu; 2) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks; 3) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektrienergia kulu; 4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks. (2) Juhul kui energiamärgise tellijalt ei saada andmeid kasutatud soojus- ja elektrienergia kohta või andmed on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb: 1) 2) määrata hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (G) antud kasutamise otstarbe puhul. 3) (3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud energia ning kütteks kasutatud elektrienergia. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse kütuse tarnija antud tarbimisaine alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud tarbimisaine alumisi kütteväärtusi. (4) Juhul kui kõige olulisemaks energiaallikaks kütmisel on elektrienergia või elektriga käitatav soojuspump ning kütteks kasutatud elektrienergiat eraldi ei mõõdeta, tuleb tarnitud elektrienergia kogusest lahutada tarbevee soojendamiseks ja muudeks vajadusteks (näiteks toiduvalmistamine, olmeseadmed, valgustus) kasutatud elektrienergia. Andmete puudumisel elektrienergia erikasutuse kohta tarbevee soojendamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid. Juhul kui tarbevee soojendamiseks kuluvat vett eraldi ei mõõdeta, võib tarbevee soojendamiseks kulunud elektrienergia koguse määramisel lähtuda ka kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises. (5) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse iga energiaallika kohta järgmise valemiga: kus Qteg,kyt – küttesoojuse kulu vaadeldaval täisaastal (MWh/a); SN – normaalaasta kraadpäevade arv; Steg – kraadpäevade arv vaadeldaval täisaastal. (6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga: kus p – kütteks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur. (7) Mitmete aastate keskmine normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus n – vaadeldavate täisaastate arv. (8) Soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks saadakse vee erisoojuse, sooja tarbevee ja külma vee keskmise temperatuuride vahe ning sooja tarbevee koguse korrutamisel. Sooja tarbevee kogus määratakse sooja tarbevee soojusvahetisse antud külma vee mõõtja näidu alusel. Soojuse kulule tarbevee soojendamiseks lisatakse sooja tarbevee torustiku soojuskaod ja käterätikuivatitega hoonesse antud soojusenergia. Juhul kui mõõtmisandmed sooja tarbevee koguse kohta puuduvad, võib tarbevee soojendamiseks kulunud soojuse kulu määramisel lähtuda kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises. Tarbevee soojendamiseks kasutatud soojusenergia kulu määramiseks võib kasutada ka hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid. (9) Energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks (edaspidi kaalutud tarbevee soojendamise kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga: kus Qtvs – soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks vaadeldaval täisaastal (MWh/a); p – tarbevee soojendamiseks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur. (10) Mitmete aastate keskmine kaalutud tarbevee soojendamise kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus n – vaadeldavate täisaastate arv. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 kirjeldatud arvutust ei pea teostama juhul, kui: 1) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat ning summaarne elektritarbimine on mõõdetud. Elektrienergia kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse sellel juhul summaarse elektrienergia tarbimise hulka; 2) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult gaasi ning summaarne gaasitarbimine on mõõdetud. Gaasi kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, kulu koosseisu. (12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus Qel – elektri kulu, millest on maha arvestatud kütteks ja tarbevee soojendamiseks kasutatud elekter (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur. (13) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a), mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, arvutatakse valemiga: kus Qg – gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur. (14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a) arvutatakse valemiga: (15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)] arvutatakse valemiga: kus At – hoone toatemperatuuriga pind m². (16) Kehtetu
§ 14. Kaalutud energiaerikasutus
(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks arvutatakse: 1) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu; 2) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks; 3) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektrienergia kulu; 4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks. (2) Juhul kui energiamärgise tellijalt ei saada andmeid kasutatud soojus- ja elektrienergia kohta või andmed on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb: 1) 2) määrata hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (G) antud kasutamise otstarbe puhul. 3) (3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud energia ning kütteks kasutatud elektrienergia. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse kütuse tarnija antud tarbimisaine alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud tarbimisaine alumisi kütteväärtusi. (4) Juhul kui kõige olulisemaks energiaallikaks kütmisel on elektrienergia või elektriga käitatav soojuspump ning kütteks kasutatud elektrienergiat eraldi ei mõõdeta, tuleb tarnitud elektrienergia kogusest lahutada tarbevee soojendamiseks ja muudeks vajadusteks (näiteks toiduvalmistamine, olmeseadmed, valgustus) kasutatud elektrienergia. Andmete puudumisel elektrienergia erikasutuse kohta tarbevee soojendamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid. Juhul kui tarbevee soojendamiseks kuluvat vett eraldi ei mõõdeta, võib tarbevee soojendamiseks kulunud elektrienergia koguse määramisel lähtuda ka kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises. (5) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse iga energiaallika kohta järgmise valemiga: kus Qteg,kyt – küttesoojuse kulu vaadeldaval täisaastal (MWh/a); SN – normaalaasta kraadpäevade arv; Steg – kraadpäevade arv vaadeldaval täisaastal. (6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga: kus p – kütteks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur. (7) Mitmete aastate keskmine normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus n – vaadeldavate täisaastate arv. (8) Soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks saadakse vee erisoojuse, sooja tarbevee ja külma vee keskmise temperatuuride vahe ning sooja tarbevee koguse korrutamisel. Sooja tarbevee kogus määratakse sooja tarbevee soojusvahetisse antud külma vee mõõtja näidu alusel. Soojuse kulule tarbevee soojendamiseks lisatakse sooja tarbevee torustiku soojuskaod ja käterätikuivatitega hoonesse antud soojusenergia. Juhul kui mõõtmisandmed sooja tarbevee koguse kohta puuduvad, võib tarbevee soojendamiseks kulunud soojuse kulu määramisel lähtuda kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises. Tarbevee soojendamiseks kasutatud soojusenergia kulu määramiseks võib kasutada ka hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid. (9) Energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks (edaspidi kaalutud tarbevee soojendamise kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga: kus Qtvs – soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks vaadeldaval täisaastal (MWh/a); p – tarbevee soojendamiseks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur. (10) Mitmete aastate keskmine kaalutud tarbevee soojendamise kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus n – vaadeldavate täisaastate arv. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 kirjeldatud arvutust ei pea teostama juhul, kui: 1) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat ning summaarne elektritarbimine on mõõdetud. Elektrienergia kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse sellel juhul summaarse elektrienergia tarbimise hulka; 2) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult gaasi ning summaarne gaasitarbimine on mõõdetud. Gaasi kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, kulu koosseisu. (12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga: kus Qel – elektri kulu, millest on maha arvestatud kütteks ja tarbevee soojendamiseks kasutatud elekter (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur. (13) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a), mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, arvutatakse valemiga: kus Qg – gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur. (14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a) arvutatakse valemiga: (15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)] arvutatakse valemiga: kus At – hoone toatemperatuuriga pind m². (16) Kehtetu
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it