Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest; 2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuete määrus); 3) energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia; 6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse skaala (°C) järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel; 7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023; RT I 2024-11-15 2 115112024002 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse skaala (°C) järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (näiteks inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest eralduv soojus) arvel; 9) tarnitud energia – elektrivõrgust või kaugküttevõrgust või kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides (kWh/a) või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 11) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, välisõhu-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia; 12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud; 13) peamine kasutamise otstarve – kasutamise otstarve, mille toatemperatuuriga pinna osakaal kogu hoone toatemperatuuriga pinnast on suurim; 14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinna summa; 14¹) toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks; 15) madala temperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest; 2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuete määrus); 3) energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia; 6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse skaala (°C) järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel; 7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023; RT I 2024-11-15 2 115112024002 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse skaala (°C) järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (näiteks inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest eralduv soojus) arvel; 9) tarnitud energia – elektrivõrgust või kaugküttevõrgust või kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides (kWh/a) või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 11) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, välisõhu-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia; 12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud; 13) peamine kasutamise otstarve – kasutamise otstarve, mille toatemperatuuriga pinna osakaal kogu hoone toatemperatuuriga pinnast on suurim; 14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinna summa; 14¹) toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks; 15) madala temperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it