Kõrgharidusseadus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 14. Täis- ja osakoormusega õppimine ning eksternõpe
(1) Kõrgharidustaseme õppes saab õppida täis- või osakoormusega, välja arvatud doktoriõppes. (2) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. (3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti. (4) Kõrgkool võib nimetada õppekavad: 1) mille alusel saab õppida ainult täiskoormusega või käesoleva seaduse §-des 43 ja 45 nimetatud toetuste eraldamisel määratud juhtudel ainult osakoormusega; 2) mille täis- või osakoormusega õppele esitatakse õppekoormuse kõrgemad nõuded. (5) Üliõpilane otsustab kõrgkooli astudes, kas ta õpib esimesel õppeaastal täis- või osakoormusega, välja arvatud juhul, kui õppekava alusel saab õppida ainult täis- või osakoormusega. (6) Alates teisest õppeaastast viiakse üliõpilane täiskoormusega õppest üle osakoormusega õppesse või vastupidi, lähtudes sellest, kui suures mahus on ta igal õppeaastal kumulatiivselt õppekava täitnud. (7) Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab üldjuhul õppekava nominaalkestusele. Üliõpilase nominaalne õppeaeg esimesel ja teisel õppeastmel pikeneb: 1) akadeemilisel puhkusel viibitud aja võrra; 2) semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigis ja mille jooksul läbitud õpinguid arvestab kõrgkool vähemalt 15 ainepunkti ulatuses; 3) üliõpilasel, kelle eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele, käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimustel ja korras süvendatud riigikeele õppimise korral kuni ühe õppeaasta võrra; 4) õppekavas ettenähtud juhul üliõpilasel, kelle õppekavajärgse praktika kestus on pikem kui kuus kuud, praktika kestuse võrra. (8) Süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026049&id=112072019009 määrusega. (9) Kõrgkoolil on õigus korraldada eksternõpet. Eksternõppes õppija peab vastama õppekava vastuvõtutingimustele ning tal on õigus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist on eksternõppes õppija õppekoormus esimesel ja teisel õppeastmel väiksem kui osakoormus. Eksternõppes õppija ei ole üliõpilane.
§ 14. Täis- ja osakoormusega õppimine ning eksternõpe
(1) Kõrgharidustaseme õppes saab õppida täis- või osakoormusega, välja arvatud doktoriõppes. (2) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. (3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti. (4) Kõrgkool võib nimetada õppekavad: 1) mille alusel saab õppida ainult täiskoormusega või käesoleva seaduse §-des 43 ja 45 nimetatud toetuste eraldamisel määratud juhtudel ainult osakoormusega; 2) mille täis- või osakoormusega õppele esitatakse õppekoormuse kõrgemad nõuded. (5) Üliõpilane otsustab kõrgkooli astudes, kas ta õpib esimesel õppeaastal täis- või osakoormusega, välja arvatud juhul, kui õppekava alusel saab õppida ainult täis- või osakoormusega. (6) Alates teisest õppeaastast viiakse üliõpilane täiskoormusega õppest üle osakoormusega õppesse või vastupidi, lähtudes sellest, kui suures mahus on ta igal õppeaastal kumulatiivselt õppekava täitnud. (7) Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab üldjuhul õppekava nominaalkestusele. Üliõpilase nominaalne õppeaeg esimesel ja teisel õppeastmel pikeneb: 1) akadeemilisel puhkusel viibitud aja võrra; 2) semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigis ja mille jooksul läbitud õpinguid arvestab kõrgkool vähemalt 15 ainepunkti ulatuses; 3) üliõpilasel, kelle eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele, käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimustel ja korras süvendatud riigikeele õppimise korral kuni ühe õppeaasta võrra; 4) õppekavas ettenähtud juhul üliõpilasel, kelle õppekavajärgse praktika kestus on pikem kui kuus kuud, praktika kestuse võrra. (8) Süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026049&id=112072019009 määrusega. (9) Kõrgkoolil on õigus korraldada eksternõpet. Eksternõppes õppija peab vastama õppekava vastuvõtutingimustele ning tal on õigus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist on eksternõppes õppija õppekoormus esimesel ja teisel õppeastmel väiksem kui osakoormus. Eksternõppes õppija ei ole üliõpilane.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it