Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord

§ 8. Maa- ja Ruumiameti toimingud

(1) Maa- ja Ruumiamet teeb pärast valla- või linnavalitsuselt hoonestusõiguse seadmise toimiku saamist järgmised toimingud: 1) kogub vajalikud kooskõlastused ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta; 2) selgitab välja, kas maad on võimalik ehitise omaniku soovi korral erastada või on tegemist maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks; 3) pöördub maareformi seaduse § 21 lõikes 5 nimetatud maa puhul Siseministeeriumi poole maa erastamiseks vajaliku seisukoha saamiseks; 4) määrab oma otsusega maa erastamise tingimused, sealhulgas erastamishinna, sooduskoefitsiendi rakendamise ja järelmaksu tingimused, kui maa erastamine on võimalik; 5) teavitab ehitise omanikku maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks ning maa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks; 6) teavitab kaasomandis oleva ehitise omanikku maareformi seaduse § 22¹ lõikes 4³ sätestatud õigusest erastada maad tema ehitiseosale vastavast osast suuremas ulatuses, kui teised kaasomanikud maad omandada ei soovi; 7) teavitab ehitise omanikku sellest, et kui ehitise omanik maareformi seaduse § 35¹ lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul ei esita maa erastamise taotlust või ei sõlmi maa erastamise lepingut, jäetakse maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse määruse §-s 11 sätestatud tingimustel hoonestusõigus Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel; 8) korraldab vajaduse korral katastrimõõdistamise andmete alusel katastriüksuse andmete muutmise maakatastris. (2) Maa- ja Ruumiamet algatab hoonestusõiguse seadmise menetluse ja pöördub valla- või linnavalitsuse poole hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemiseks ja hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse otsustamiseks juhul, kui isik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse ja maa ostueesõigusega erastamise toimik asub Maa- ja Ruumiametis.