Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 2. Erastamise objekt ja erastamise ettevalmistamine
(1) Käesoleva seaduse järgi on erastamise objektiks kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on riik või kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõtteline osa erastatakse käesoleva seaduse järgi siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks jagatud kohtuotsusega. (3) Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, mille eluruumide üldpind on võrdne või suurem selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) järgi kokku leppida kahe aasta jooksul (5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates kaasomandi tekkimisest. (6) Kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamise kokkulepete sõlmimiseks määrab vastav riigiasutus, kohalik omavalitsusüksus või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6 nimetatud erastamise kohustatud subjekt volitatud isiku, kes võib vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja nendele alla kirjutada. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa võib erastada enne käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumist tingimusel, et elamu kõik kaasomanikud on esitanud käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud kohustatud subjektile notariaalselt tõestatud avalduse, et nad ei nõua elamu reaalosadeks jagamist. (8) Kui elamu kaasomanik on esitanud kohtusse hagi elamu jagamiseks reaalosadeks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa erastada pärast sellekohase kohtulahendi jõustumist. (9) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib kaasomandis olevas elamus kindlaks määrata riigile kuuluva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kaasomandis olevas elamus eluruumide erastamise seaduse paragrahv 3 lõikes 8 sätestatud tingimustel kindlaks määrata munitsipaalomandis, samuti antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuva põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti ning Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) paragrahv 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis oleva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. (10) Käesolev seadus ei laiene elamu mõttelise osa erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või mitteeluruumide erastamisest.
§ 2. Erastamise objekt ja erastamise ettevalmistamine
(1) Käesoleva seaduse järgi on erastamise objektiks kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on riik või kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõtteline osa erastatakse käesoleva seaduse järgi siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks jagatud kohtuotsusega. (3) Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, mille eluruumide üldpind on võrdne või suurem selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) järgi kokku leppida kahe aasta jooksul (5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates kaasomandi tekkimisest. (6) Kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamise kokkulepete sõlmimiseks määrab vastav riigiasutus, kohalik omavalitsusüksus või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6 nimetatud erastamise kohustatud subjekt volitatud isiku, kes võib vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja nendele alla kirjutada. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa võib erastada enne käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumist tingimusel, et elamu kõik kaasomanikud on esitanud käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud kohustatud subjektile notariaalselt tõestatud avalduse, et nad ei nõua elamu reaalosadeks jagamist. (8) Kui elamu kaasomanik on esitanud kohtusse hagi elamu jagamiseks reaalosadeks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa erastada pärast sellekohase kohtulahendi jõustumist. (9) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib kaasomandis olevas elamus kindlaks määrata riigile kuuluva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kaasomandis olevas elamus eluruumide erastamise seaduse paragrahv 3 lõikes 8 sätestatud tingimustel kindlaks määrata munitsipaalomandis, samuti antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuva põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti ning Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) paragrahv 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis oleva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. (10) Käesolev seadus ei laiene elamu mõttelise osa erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või mitteeluruumide erastamisest.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it