Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitse tagamine: 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele; 2) kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), metsis (Tetrao urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke (Lullula arborea); 3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) kaitsealustele liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männipurelane (Stephanopachys linearis); 5) kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele. Need liigid on heletilder (Tringa nebularia), sõtkas (Bucephala clangula), sinikael-part (Anas platyrhynchos), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), muda-lahnarohi (Isoetes echinospora), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik (Lacerta agilis). (2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitse tagamine: 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele; 2) kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), metsis (Tetrao urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke (Lullula arborea); 3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) kaitsealustele liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männipurelane (Stephanopachys linearis); 5) kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele. Need liigid on heletilder (Tringa nebularia), sõtkas (Bucephala clangula), sinikael-part (Anas platyrhynchos), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), muda-lahnarohi (Isoetes echinospora), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik (Lacerta agilis). (2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it