Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus, Ermistu, Lõuka, Männikuste, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Tõhela ja Tõlli külas ning Lääneranna vallas Kanamardi ja Kilgi külas asuv ala, mille nimeks saab Tõhela-Ermistu looduskaitseala1 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Tõhela-Ermistu märgala kompleksi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)², vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on vingerjas (Misgurnus fossilis), nõtke näkirohi (Najas flexilis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis); 4) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on kassikakk (Bubo bubo), hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), laanepüü (Bonasa bonasia), väikehuik (Porzana parva), väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), mustviires (Chlidonias niger), musträhn (Dryocopus martius), teder (Tetrao tetrix), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sarvikpütt (Podiceps auritus), soo‑loorkull (Circus pygargus), tuttvart (Aythya fuligula), sinikael-part (Anas platyrhynchus), sõtkas (Bucephala clangula), viupart (Anas penelope), lauk (Fulica atra) ja tuttpütt (Podiceps cristatus); 5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on punajalg-tilder (Tringa totanus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), rohe-tondihobu (Aeshna viridis), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurvidevlane (Nyctalus noctula) ja veelendlane (Myotis daubentonii); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on sookäpp (Hammarbya paludosa), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik porss (Myrica gale), lodukannike (Viola uliginosa) ja väike penikeel (Potamogeton pusillus). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.