Maa korralise hindamise metoodika
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 11. Ehitusmaa rühm ja hindamismudel
(1) Ehitusmaa rühma kuuluvad järgmiste sihtotstarvete ja kõlvikutega katastriüksused või nende osad: 1) elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa ning maatulundusmaa õuemaa kõlvik kõikides asukohaklassides; 2) riigikaitsemaa asukohaklassides 1–3. (1¹) Ehitusmaa rühma kuulub ka sadamaregistris registreeritud sadama, välja arvatud väikesadama, maa-alasse jääv katastriüksus, sõltumata selle sihtotstarbest. (2) Ehitusmaa rühma kuuluva maa hindamisel kasutatakse ehitusmaa mudelina üldistatud aditiivset mudelit, millega analüüsitakse vähemalt viie hindamisele eelneva aasta elamumaa tehinguid ja hinnatakse järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) lähimate tehingute tegur, mis väljendab samasse asukohaklassi kuuluva kümne lähima hoonestamata elamumaa tehingu kaalutud keskmist väärtust; 2) keskuste tegur, mis väljendab katastriüksuse kaugust lähimast 2., 3. ja 4. taseme teenuskeskusest; 3) veekogu läheduse tegur, mis väljendab kaugust lähima veekoguni; 4) ehituskeeluvööndi tegur, mis väljendab piiranguid maa sihtotstarbepärases kasutamises; 5) avaliku tee juurdepääsu tegur, mis väljendab asukohaklassides 4–8 juurdepääsu avalikult kasutatavale teele; 6) pindala tegur, mis väljendab katastriüksuse sellesse rühma kuuluva osa pindala. (3) Ühiskondlike ehitiste maa, riigikaitsemaa ja mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuse hindamisel rakendatakse koefitsienti 0,5. (4) Kui katastriüksuse ehitusmaa hindamismudeliga hinnatava osa pindala on suurem kui 20 000 m², rakendatakse seda ületavale osale väärtust vähendavaid kohandusi: 1) asukohaklassides 1–3 koefitsienti 0,3; 2) asukohaklassides 4–5 koefitsienti 0,2; 3) asukohaklassides 6–8 koefitsienti 0,1. (5) Katastriüksustele pindalaga 20 000 m² ja vähem võib hindamisel seada minimaalseid ja maksimaalseid piirväärtusi, mis arvestavad piirkonna tüüpilist maaüksuse suurust. (6) Kui ehitusmaale arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui käesoleva määruse § 15 lõikes 3 esitatud sama asukohaklassi madalaim väärtustase, rakendatakse asukohaklassi madalaimat väärtustaset, aga mitte madalamat kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud 8. asukohaklassi elamumaa väärtustaseme alumine piir. (7) Kui käesoleva määruse § 11 lõikes 1¹ nimetatud katastriüksusele arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui 50% käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud sama asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, rakendatakse katastriüksusele väärtustaset, milleks on 50% samas lõikes esitatud asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, aga mitte madalamat väärtustaset kui samas lõikes esitatud asukohaklassi 8 elamumaa väärtustaseme alumine piir.
§ 11. Ehitusmaa rühm ja hindamismudel
(1) Ehitusmaa rühma kuuluvad järgmiste sihtotstarvete ja kõlvikutega katastriüksused või nende osad: 1) elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa ning maatulundusmaa õuemaa kõlvik kõikides asukohaklassides; 2) riigikaitsemaa asukohaklassides 1–3. (1¹) Ehitusmaa rühma kuulub ka sadamaregistris registreeritud sadama, välja arvatud väikesadama, maa-alasse jääv katastriüksus, sõltumata selle sihtotstarbest. (2) Ehitusmaa rühma kuuluva maa hindamisel kasutatakse ehitusmaa mudelina üldistatud aditiivset mudelit, millega analüüsitakse vähemalt viie hindamisele eelneva aasta elamumaa tehinguid ja hinnatakse järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) lähimate tehingute tegur, mis väljendab samasse asukohaklassi kuuluva kümne lähima hoonestamata elamumaa tehingu kaalutud keskmist väärtust; 2) keskuste tegur, mis väljendab katastriüksuse kaugust lähimast 2., 3. ja 4. taseme teenuskeskusest; 3) veekogu läheduse tegur, mis väljendab kaugust lähima veekoguni; 4) ehituskeeluvööndi tegur, mis väljendab piiranguid maa sihtotstarbepärases kasutamises; 5) avaliku tee juurdepääsu tegur, mis väljendab asukohaklassides 4–8 juurdepääsu avalikult kasutatavale teele; 6) pindala tegur, mis väljendab katastriüksuse sellesse rühma kuuluva osa pindala. (3) Ühiskondlike ehitiste maa, riigikaitsemaa ja mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuse hindamisel rakendatakse koefitsienti 0,5. (4) Kui katastriüksuse ehitusmaa hindamismudeliga hinnatava osa pindala on suurem kui 20 000 m², rakendatakse seda ületavale osale väärtust vähendavaid kohandusi: 1) asukohaklassides 1–3 koefitsienti 0,3; 2) asukohaklassides 4–5 koefitsienti 0,2; 3) asukohaklassides 6–8 koefitsienti 0,1. (5) Katastriüksustele pindalaga 20 000 m² ja vähem võib hindamisel seada minimaalseid ja maksimaalseid piirväärtusi, mis arvestavad piirkonna tüüpilist maaüksuse suurust. (6) Kui ehitusmaale arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui käesoleva määruse § 15 lõikes 3 esitatud sama asukohaklassi madalaim väärtustase, rakendatakse asukohaklassi madalaimat väärtustaset, aga mitte madalamat kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud 8. asukohaklassi elamumaa väärtustaseme alumine piir. (7) Kui käesoleva määruse § 11 lõikes 1¹ nimetatud katastriüksusele arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui 50% käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud sama asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, rakendatakse katastriüksusele väärtustaset, milleks on 50% samas lõikes esitatud asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, aga mitte madalamat väärtustaset kui samas lõikes esitatud asukohaklassi 8 elamumaa väärtustaseme alumine piir.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it