Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord

§ 7. Töötaja terviseriski vähendamine elektromagnetväljade rakendusväärtuste ületamisel

(1) Tööandja peab rakendama meetmeid, et vähendada elektromagnetvälju nende tekkekohas võimaliku miinimumini töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 12¹ sätestatud ennetustegevuse põhimõtete kohaselt, võttes arvesse nüüdisaegseid tehnilisi võimalusi. (2) Kui § 5 lõike 2 kohaselt tehtud hindamise käigus selgub, et elektromagnetväljadega kokkupuute tase töökeskkonnas ületab mittesoojuslike mõjude madalaid rakendusväärtusi või soojuslike mõjude rakendusväärtusi, peab tööandja koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava, et ennetada töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega, mille tugevuse tase ületab kehalist toimet avaldava kokkupuute piirnorme või meelelist toimet avaldava kokkupuute piirnorme. (3) Tegevuskava koostamisel peab tööandja pöörama tähelepanu eelkõige järgmistele abinõudele: 1) elektromagnetväljadega kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine; 2) elektromagnetväljadega kokkupuudet vältivate või vähendavate alternatiivsete töömeetodite kasutamine; 3) elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamist võimaldavate asendusseadmete kasutamine, võttes arvesse tehtavat tööd; 4) elektromagnetväljade mõju vähendamiseks tehniliste meetmete kasutamine, vajaduse korral blokeerimis-, varjestus- või muude tervist kaitsvate seadmete kasutamine; 5) asjakohaste eraldus- ja juurdepääsumeetmete (näiteks signaalid, märgised, põrandamärgistused, tõkked) kasutamine, et piirata või kontrollida juurdepääsu ohualadele; 6) kontaktvoolust või sädelahendustest põhjustatavate ohutusriskide vähendamine tehniliste vahendite ja töötajate koolituse abil; 7) töövahendite, tööruumide ja töötamiskohtade õige hooldamine; 8) tööruumide ja töötamiskohtade kujundus ja paigutus; 9) asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik elektromagnetväljadega kokkupuute taset vähendada. (4) Tegevuskava peab sisaldama abinõusid riskirühma kuuluvate töötajate kaitseks. (5) Tööandja peab märgistama vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määrusele nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas” hoiatusmärkidega töövahendid, tööruumid ja ohualad, kus töötajad võivad kokku puutuda elektromagnetväljadega, mille tugevuse tase ületab kokkupuute rakendusväärtusi, ning piirama juurdepääsu ohualadele, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuuteohu tõttu õigustatud. (6) Kui § 4 lõigete 1–4 kohaldamine töökohas toob kaasa töötajal lühiajaliste sümptomite esinemise, peab tööandja üle vaatama riskianalüüsi tulemused ja vajaduse korral ajakohastama ennetusmeetmeid või muutma töökorraldust. Nimetatud lühiajalised sümptomid võivad olla: 1) tajuga seotud häired või mõju kesknärvisüsteemile; 2) staatiliste magnetväljade poolt avaldatav mõju, näiteks peapööritus ja iiveldus.