Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta
(1) Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel taotleja kasvatab loetletud viljapuid või marjapõõsaid järgmise istutustihedusega: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 tk hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – vähemalt 300 tk hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – vähemalt 500 tk hektari kohta; 4) luuviljalised – vähemalt 270 tk hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – vähemalt 600 tk hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – vähemalt 2000 tk hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – vähemalt 3000 tk hektari kohta; 8) viinapuu – vähemalt 1300 tk hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – vähemalt 1000 tk hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – vähemalt 30 000 tk hektari kohta; 11) harilik sarapuu – vähemalt 250 tk hektari kohta; 12) söödav kuslapuu – vähemalt 665 tk hektari kohta; 13) harilik pihlakas – vähemalt 150 tk hektari kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa on toetusõiguslik, kui viljapuud ja marjapõõsad on istutatud hiljemalt kohustuseperioodi kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) 15. juuniks. (3) Toetust võib taotleda ka lõikes 1 nimetatud maaga külgneva kuni 15 meetri laiuse teenindusala (edaspidi teenindusala) kohta, millel ei kasvatata lõikes 1 nimetatud viljapuid või marjapõõsaid. (4) Lõikes 1 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad. (5) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) piirkondlikku mullakaitse toetust; 3) keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust; 4) kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust põllukultuuri kasvatamise eest; 5) piirkondlikku veekaitse toetust; 6) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust; 7) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust. (5¹) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega või keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust. (6) Toetusõigusliku maa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust.
§ 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta
(1) Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel taotleja kasvatab loetletud viljapuid või marjapõõsaid järgmise istutustihedusega: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 tk hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – vähemalt 300 tk hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – vähemalt 500 tk hektari kohta; 4) luuviljalised – vähemalt 270 tk hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – vähemalt 600 tk hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – vähemalt 2000 tk hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – vähemalt 3000 tk hektari kohta; 8) viinapuu – vähemalt 1300 tk hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – vähemalt 1000 tk hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – vähemalt 30 000 tk hektari kohta; 11) harilik sarapuu – vähemalt 250 tk hektari kohta; 12) söödav kuslapuu – vähemalt 665 tk hektari kohta; 13) harilik pihlakas – vähemalt 150 tk hektari kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa on toetusõiguslik, kui viljapuud ja marjapõõsad on istutatud hiljemalt kohustuseperioodi kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) 15. juuniks. (3) Toetust võib taotleda ka lõikes 1 nimetatud maaga külgneva kuni 15 meetri laiuse teenindusala (edaspidi teenindusala) kohta, millel ei kasvatata lõikes 1 nimetatud viljapuid või marjapõõsaid. (4) Lõikes 1 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad. (5) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) piirkondlikku mullakaitse toetust; 3) keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust; 4) kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust põllukultuuri kasvatamise eest; 5) piirkondlikku veekaitse toetust; 6) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust; 7) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust. (5¹) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega või keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust. (6) Toetusõigusliku maa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it