Avaliku teenistuse seadus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 75. Distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. (2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse: 1) süü vormi; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. (3) Distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime: 1) ametniku vahetu või kõrgemalseisva juhi korraldusel juhul, kui ametnik on jätnud täitmata korralduse, mida ta ei pidanud käesoleva seaduse § 54 kohaselt täitma või on sõltumata täitmisest vastutusest vabastatud; 2) selliste tagajärgede saabumise vältimiseks, mis on raskemad kui teenistuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud tagajärjed; 3) hädakaitse- või hädaabiseisundis. (4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. (5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel: 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult; 2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv; 3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju; 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet; 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju, sealhulgas juhul, kui toime on pandud karistusseadustiku §-s 232 sätestatud süütegu. (7) Käesoleva seaduse § 70 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel märgitakse ka karistuse kestus ja ulatus. (8) Teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud. (9) Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist. (10) Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime teises ametiasutuses. Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust, kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi, et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 loetletud andmed.
§ 75. Distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. (2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse: 1) süü vormi; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. (3) Distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime: 1) ametniku vahetu või kõrgemalseisva juhi korraldusel juhul, kui ametnik on jätnud täitmata korralduse, mida ta ei pidanud käesoleva seaduse § 54 kohaselt täitma või on sõltumata täitmisest vastutusest vabastatud; 2) selliste tagajärgede saabumise vältimiseks, mis on raskemad kui teenistuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud tagajärjed; 3) hädakaitse- või hädaabiseisundis. (4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. (5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel: 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult; 2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv; 3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju; 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet; 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju, sealhulgas juhul, kui toime on pandud karistusseadustiku §-s 232 sätestatud süütegu. (7) Käesoleva seaduse § 70 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel märgitakse ka karistuse kestus ja ulatus. (8) Teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud. (9) Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist. (10) Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime teises ametiasutuses. Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust, kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi, et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 loetletud andmed.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it