Katastriüksuse moodustamise kord
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 17. Nõuded piiri mõõdistamisele
(1) Kasutatavad mõõdistamisseadmed ja mõõdistamisviis peavad tagama käesolevas määruses sätestatud täpsusnõuete täitmise. (2) Mõõdistamiseks tuleb kasutada geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi. (3) Mõõdistamisel tuleb kasutada geodeetilist instrumenti ja tarkvara, mis võimaldab mõõdetud suuruste ja mõõdistamist iseloomustavate parameetrite digitaalset dokumenteerimist. Mõõdistamistulemused dokumenteeritakse mõõdistamisandmete algfailina. (4) Kui mõõdistamiseks ei piisa olemasolevatest lähtepunktidest, rajab maamõõtja mõõdistamisvõrgu. Mõõdistamisvõrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. GNSS-mõõdistamine võib tugineda ühele lähtepunktile. Ühte lähtepunkti kasutades peab maamõõtja kontrollima mõõdistamistäpsust riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punktil, mille koordinaadid on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse. Mõõdistatud koordinaatide ja andmekogus olevate koordinaatide erinevus ei tohi ületada 0,05 meetrit. (5) GNSS-mõõdistamisega muudeks mõõdistamisviisideks määratav baasjoone pikkus tuleb valida selline, et baasjoonele tuginev mõõdistus ei ulatuks määratud baasjoonest kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus. Suletud mõõdistamiskäigu korral võib mõõdistus ulatuda kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus ja baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 meetrit. (6) Ühesagedusliku GNSS-vastuvõtjaga tööjaam ei või asuda referentsjaamast kaugemal kui 15 kilomeetrit ning mitmesagedusliku vastuvõtjaga tööjaam kaugemal kui 30 kilomeetrit. Nõue ei kehti, kui mõõdistatakse GNSS-püsijaamade võrgus meetodil, mis kasutab üheaegselt mitut referentsjaama. (7) RTK-tehnoloogiaga määratud mõõdistamisvõrgu punkti ja piiripunkti koordinaatide täpsusnõuete tagamiseks peab maamõõtja: 1) mõõdistama mõõdistamisvõrgu punkte ja piirimärke vähemalt kahekordse initsialiseerimisega. Mõõdetud koordinaatide omavaheline erinevus ei tohi ületada tiheasustusega alal 0,05 meetrit ja muul alal 0,10 meetrit; 2) kontrollima rajatud mõõdistamisvõrgu punktide omavahelist sobivust teise mõõdistamisviisiga ning saadud tulemused protokollima; 3) mõõdistama vaba seisupunkti määramisel GNSS-seadme ja elektrontahhümeetri integreeritud meetodil iga mõõdistamisvõrgu punkti erineva initsialiseerimisega. (8) Mõõdistamisvõrgu suletud mõõdistamiskäigu punktide koordinaadid saadakse tasandusarvutuse teel. Suletud mõõdistamiskäigu korral kasutatakse mõõdistamisviisi, mis võimaldab nurgalist tasandamist. (9) Mõõdistamisvõrgu joonepikkused ning koordinaadid arvutatakse ja esitatakse täpsusega 0,001 meetrit, nurgad täpsusega üks sekund. (10) Mõõdistamiskäigu nurkade lubatud sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus n on nurkade arv käigus, fβlub on lubatud sulgemisviga. (11) Mõõdistamiskäigu lubatav suhteline sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus fS on absoluutne jooneline sulgemisviga, S on mõõdistamiskäigu pikkus. (12) Rippuvas mõõdistamiskäigus võib olla kuni kolm joont ning kogupikkus võib olla kuni kahekordne baasjoone pikkus. (13) Piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on tiheasustusega alal 0,10 meetrit ja muul alal 0,35 meetrit, välja arvatud lõigetes 16 ja 17 loetletud juhtudel. (14) Katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. (15) Piirimärgi lisamisel piirilõigule mõõdistatakse piirilõigu otspunktides olevad piirimärgid. (16) Piiriobjektiks oleva vooluveekogu telje ja kalda asukoha määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on üks neljandik vooluveekogu laiusest. (17) Piiriobjektiks oleva kiviaia telje, tee telje ja teemaa serva määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,70 meetrit. (18) Teemaa servale paigaldatava piirimärgi kaugus tee teljest maastikul ei tohi piiriprotokollis kirjeldatud kaugusest erineda rohkem kui 0,25 meetrit. (19) Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad 60- kuni 120-kraadise nurga all. Kaugused mõõdetakse kaks korda ja mõõdetud kaugus võib tiheasustusega alal olla kuni 15 meetrit ja muul alal kuni 50 meetrit. (20) Maamõõtja on kohustatud teavitama katastripidajat lähtepunkti halvenenud seisukorrast või selle hävimisest.
§ 17. Nõuded piiri mõõdistamisele
(1) Kasutatavad mõõdistamisseadmed ja mõõdistamisviis peavad tagama käesolevas määruses sätestatud täpsusnõuete täitmise. (2) Mõõdistamiseks tuleb kasutada geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi. (3) Mõõdistamisel tuleb kasutada geodeetilist instrumenti ja tarkvara, mis võimaldab mõõdetud suuruste ja mõõdistamist iseloomustavate parameetrite digitaalset dokumenteerimist. Mõõdistamistulemused dokumenteeritakse mõõdistamisandmete algfailina. (4) Kui mõõdistamiseks ei piisa olemasolevatest lähtepunktidest, rajab maamõõtja mõõdistamisvõrgu. Mõõdistamisvõrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. GNSS-mõõdistamine võib tugineda ühele lähtepunktile. Ühte lähtepunkti kasutades peab maamõõtja kontrollima mõõdistamistäpsust riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punktil, mille koordinaadid on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse. Mõõdistatud koordinaatide ja andmekogus olevate koordinaatide erinevus ei tohi ületada 0,05 meetrit. (5) GNSS-mõõdistamisega muudeks mõõdistamisviisideks määratav baasjoone pikkus tuleb valida selline, et baasjoonele tuginev mõõdistus ei ulatuks määratud baasjoonest kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus. Suletud mõõdistamiskäigu korral võib mõõdistus ulatuda kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus ja baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 meetrit. (6) Ühesagedusliku GNSS-vastuvõtjaga tööjaam ei või asuda referentsjaamast kaugemal kui 15 kilomeetrit ning mitmesagedusliku vastuvõtjaga tööjaam kaugemal kui 30 kilomeetrit. Nõue ei kehti, kui mõõdistatakse GNSS-püsijaamade võrgus meetodil, mis kasutab üheaegselt mitut referentsjaama. (7) RTK-tehnoloogiaga määratud mõõdistamisvõrgu punkti ja piiripunkti koordinaatide täpsusnõuete tagamiseks peab maamõõtja: 1) mõõdistama mõõdistamisvõrgu punkte ja piirimärke vähemalt kahekordse initsialiseerimisega. Mõõdetud koordinaatide omavaheline erinevus ei tohi ületada tiheasustusega alal 0,05 meetrit ja muul alal 0,10 meetrit; 2) kontrollima rajatud mõõdistamisvõrgu punktide omavahelist sobivust teise mõõdistamisviisiga ning saadud tulemused protokollima; 3) mõõdistama vaba seisupunkti määramisel GNSS-seadme ja elektrontahhümeetri integreeritud meetodil iga mõõdistamisvõrgu punkti erineva initsialiseerimisega. (8) Mõõdistamisvõrgu suletud mõõdistamiskäigu punktide koordinaadid saadakse tasandusarvutuse teel. Suletud mõõdistamiskäigu korral kasutatakse mõõdistamisviisi, mis võimaldab nurgalist tasandamist. (9) Mõõdistamisvõrgu joonepikkused ning koordinaadid arvutatakse ja esitatakse täpsusega 0,001 meetrit, nurgad täpsusega üks sekund. (10) Mõõdistamiskäigu nurkade lubatud sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus n on nurkade arv käigus, fβlub on lubatud sulgemisviga. (11) Mõõdistamiskäigu lubatav suhteline sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus fS on absoluutne jooneline sulgemisviga, S on mõõdistamiskäigu pikkus. (12) Rippuvas mõõdistamiskäigus võib olla kuni kolm joont ning kogupikkus võib olla kuni kahekordne baasjoone pikkus. (13) Piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on tiheasustusega alal 0,10 meetrit ja muul alal 0,35 meetrit, välja arvatud lõigetes 16 ja 17 loetletud juhtudel. (14) Katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. (15) Piirimärgi lisamisel piirilõigule mõõdistatakse piirilõigu otspunktides olevad piirimärgid. (16) Piiriobjektiks oleva vooluveekogu telje ja kalda asukoha määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on üks neljandik vooluveekogu laiusest. (17) Piiriobjektiks oleva kiviaia telje, tee telje ja teemaa serva määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,70 meetrit. (18) Teemaa servale paigaldatava piirimärgi kaugus tee teljest maastikul ei tohi piiriprotokollis kirjeldatud kaugusest erineda rohkem kui 0,25 meetrit. (19) Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad 60- kuni 120-kraadise nurga all. Kaugused mõõdetakse kaks korda ja mõõdetud kaugus võib tiheasustusega alal olla kuni 15 meetrit ja muul alal kuni 50 meetrit. (20) Maamõõtja on kohustatud teavitama katastripidajat lähtepunkti halvenenud seisukorrast või selle hävimisest.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it