Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 2. Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus
(1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust: 1) karistusseadustiku §-des 89–93 sätestatud kuritegudes, §-des 93¹ ja 93² sätestatud kuritegudes, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli kauba või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumine, samuti §-des 110–112, § 114 lõike 1 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–237⁶, 241–243, 251, 310 ja 311, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes; 1¹) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 3 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; 1²) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 4 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud riigikaitseliselt tähtsa maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; 2) karistusseadustiku § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui tegu pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, karistusseadustiku §-s 414 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, ja karistusseadustiku §-s 416 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkematerjal; 2¹) karistusseadustiku §-des 412 ja 412¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti kiirgusallika käitlemise nõudeid; 2²) karistusseadustiku §-des 418 ja 418¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära ning mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti laskemoona käitlemise nõudeid, või karistusseadustiku §-s 418² sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli sõjalise otstarbega laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 83² lõikes 6 sätestatud piirmäära ja mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjalise laskemoona käitlemise nõudeid, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 2³) karistusseadustiku §-des 418 ja 418¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli tulirelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti tulirelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või karistusseadustiku §-s 418² juhul, kui teo objektiks oli sõjarelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjarelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 2⁴) karistusseadustiku §-s 421¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või tulirelv, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele; 2⁵) karistusseadustiku §-des 421² ja 421⁴ sätestatud kuritegudes, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli strateegilise kauba seaduse tähenduses inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu või sellega seotud teenus sihtriigist olenemata; 2⁶) karistusseadustiku §-s 421³ sätestatud kuritegudes juhul, kui demilitariseeritud sõjalise kauba algsete sõjaliste omaduste või funktsioonide taastamisega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 3) karistusseadustiku §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärk on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–2⁵ või karistusseadustiku §-s 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduse liige on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik; 4) karistusseadustiku §-s 311³ sätestatud kuriteos, kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 5) karistusseadustiku §-des 313, 316 ja 316¹ sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 6) karistusseadustiku §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 7) punktides 1–3 nimetatud kuriteos, kui karistusseadustik näeb nimetatud teo toimepanemise eest ette juriidilise isiku vastutuse ning teo on toime pannud juriidiline isik. (2) Karistusseadustiku §-des 201, 217², 290¹, 291¹, 294, 296 ja 298–300¹ sätestatud kuritegudes toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust, kui kuriteo on toime pannud: 1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või prokurör; 2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja; 3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane; 4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja; 5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
§ 2. Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus
(1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust: 1) karistusseadustiku §-des 89–93 sätestatud kuritegudes, §-des 93¹ ja 93² sätestatud kuritegudes, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli kauba või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumine, samuti §-des 110–112, § 114 lõike 1 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–237⁶, 241–243, 251, 310 ja 311, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes; 1¹) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 3 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; 1²) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 4 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud riigikaitseliselt tähtsa maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; 2) karistusseadustiku § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui tegu pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, karistusseadustiku §-s 414 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, ja karistusseadustiku §-s 416 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkematerjal; 2¹) karistusseadustiku §-des 412 ja 412¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti kiirgusallika käitlemise nõudeid; 2²) karistusseadustiku §-des 418 ja 418¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära ning mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti laskemoona käitlemise nõudeid, või karistusseadustiku §-s 418² sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli sõjalise otstarbega laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 83² lõikes 6 sätestatud piirmäära ja mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjalise laskemoona käitlemise nõudeid, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 2³) karistusseadustiku §-des 418 ja 418¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli tulirelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti tulirelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või karistusseadustiku §-s 418² juhul, kui teo objektiks oli sõjarelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjarelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 2⁴) karistusseadustiku §-s 421¹ sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või tulirelv, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele; 2⁵) karistusseadustiku §-des 421² ja 421⁴ sätestatud kuritegudes, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli strateegilise kauba seaduse tähenduses inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu või sellega seotud teenus sihtriigist olenemata; 2⁶) karistusseadustiku §-s 421³ sätestatud kuritegudes juhul, kui demilitariseeritud sõjalise kauba algsete sõjaliste omaduste või funktsioonide taastamisega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele; 3) karistusseadustiku §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärk on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–2⁵ või karistusseadustiku §-s 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduse liige on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik; 4) karistusseadustiku §-s 311³ sätestatud kuriteos, kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 5) karistusseadustiku §-des 313, 316 ja 316¹ sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 6) karistusseadustiku §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik; 7) punktides 1–3 nimetatud kuriteos, kui karistusseadustik näeb nimetatud teo toimepanemise eest ette juriidilise isiku vastutuse ning teo on toime pannud juriidiline isik. (2) Karistusseadustiku §-des 201, 217², 290¹, 291¹, 294, 296 ja 298–300¹ sätestatud kuritegudes toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust, kui kuriteo on toime pannud: 1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või prokurör; 2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja; 3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane; 4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja; 5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it