Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus

§ 241. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.”; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kriisiolukorraks valmistumine ning selle lahendamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”; 4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses: „6¹) tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena ja elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;”; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 6) seaduse 6¹. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb” sõnaga „elanikkonnakaitses,”; 8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud”; 9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed (1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet. (2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks, mis on kaheastmelised: 1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused; 2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. (3) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel ennetustööl. (4) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga: 1) osaleda päästetööl; 2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel; 3) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi; 4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Elanikkonnakaitse esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi: 1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras; 4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud; 5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud; 6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. (8) Päästetöö teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt: 1) osaleda päästetööl; 2) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi; 3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (9) Elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.”; 10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad” tekstiosaga „elanikkonnakaitses,”; 11) paragrahvi 42¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal (edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”; 12) paragrahvi 42³ lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.”; 13) paragrahvi 42³ lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust.”; 14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.