Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
As published
§ 251. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikogu juhatuse otsusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku alusel võib väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut toimuda Riigikogu täiendav istung. (2) Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. (3) Riigikogu esimees kutsub Riigikogu täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon. (4) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele täiendava istungi toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees täiendava istungi kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele erakorralise istungjärgu toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 3) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine” tekstiosaga „või selle pikendamine”; 4) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmisega seotud otsus”; 5) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „6¹) otsuse-eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmisega ja mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 6²) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmisega seotud otsuse-eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”; 6) seadust täiendatakse §-ga 117¹ järgmises sõnastuses: „§ 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks esimesel võimalusel. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.”; 7) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”; 8) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.”; 9) seadust täiendatakse §-ga 155² järgmises sõnastuses: „§ 155². Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne (1) Enne kui riigikaitsekomisjon annab Vabariigi Valitsusele nõusoleku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks, esineb Kaitseväe juhataja kandidaat Riigikogus ettekandega. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, milles märgib esinemise soovitava aja ja kestuse. (2) Esinemisele kohaldatakse § 155 lõigetes 3–5 sätestatut.”.
Your change, as a redline
§ 251. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikogu juhatuse otsusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku alusel võib väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut toimuda Riigikogu täiendav istung. (2) Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. (3) Riigikogu esimees kutsub Riigikogu täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon. (4) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele täiendava istungi toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees täiendava istungi kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele erakorralise istungjärgu toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 3) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine” tekstiosaga „või selle pikendamine”; 4) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmisega seotud otsus”; 5) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „6¹) otsuse-eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmisega ja mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 6²) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmisega seotud otsuse-eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”; 6) seadust täiendatakse §-ga 117¹ järgmises sõnastuses: „§ 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks esimesel võimalusel. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.”; 7) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”; 8) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.”; 9) seadust täiendatakse §-ga 155² järgmises sõnastuses: „§ 155². Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne (1) Enne kui riigikaitsekomisjon annab Vabariigi Valitsusele nõusoleku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks, esineb Kaitseväe juhataja kandidaat Riigikogus ettekandega. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, milles märgib esinemise soovitava aja ja kestuse. (2) Esinemisele kohaldatakse § 155 lõigetes 3–5 sätestatut.”.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.