Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 259. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 13¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13¹. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 13²–13⁴ järgmises sõnastuses: „§ 13². Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. (5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. (6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peavad kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise. (8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast. (9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik. (10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta. § 13³. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 45³ lõikes 2. (4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 45⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused. (5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 45⁵ lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. (6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 2, § 45⁷ lõikes 1 ja § 45⁸ lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 3, § 45⁷ lõikes 1¹ ja § 45⁸ lõikes 1¹ sätestatut. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 45¹³ lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele. (9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. (10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 45¹⁴ lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded. § 13⁴. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. (2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.”; 3) paragrahvi 45¹ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi hoiuteenus)”; 4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 155¹ järgmises sõnastuses: „§ 155¹. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks. (2) Kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitama. (3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatut. (4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne §-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise alustamise kohta.”.
§ 259. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 13¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13¹. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 13²–13⁴ järgmises sõnastuses: „§ 13². Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. (5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. (6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peavad kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise. (8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast. (9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik. (10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta. § 13³. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 45³ lõikes 2. (4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 45⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused. (5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 45⁵ lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. (6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 2, § 45⁷ lõikes 1 ja § 45⁸ lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 3, § 45⁷ lõikes 1¹ ja § 45⁸ lõikes 1¹ sätestatut. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 45¹³ lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele. (9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. (10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 45¹⁴ lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded. § 13⁴. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. (2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.”; 3) paragrahvi 45¹ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi hoiuteenus)”; 4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 155¹ järgmises sõnastuses: „§ 155¹. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks. (2) Kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitama. (3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatut. (4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne §-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise alustamise kohta.”.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it