Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika

§ 12. Soojuskadu tarindi liitekoha kaudu ja soojustuse katkestus

(1) Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtus määratakse vastavalt ehitusprojekti andmetele. (2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 14683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 10077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud materjali- või ehitustootja esitatud andmete kohaselt. (3) (3¹) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 7¹ esitatud väärtusi. Tabel 7¹. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse joonsoojusläbivus Tarindi liitekoha joonsoojusläbivus Ψ, W/(m·K) Uushoone Oluliseltrekonstrueeritavhoone Välisseina välisnurk 0,1 0,15 Välisseina sisenurk –0,1 –0,1 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,05 0,08 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,07 0,1 Katuse ja välisseina liitekoht 0,1 0,1 Põrand-pinnase ja välisseina liitekoht 0,25 0,3 Alt tuulutatud põranda ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Akna liitumine välisseinaga (aken soojustuse kihis, raam kaetud soojustusega minimaalselt 40% soojustuse paksusest) 0,06 0,06 Akna liitumine välisseinaga (aken kandekonstruktsiooni kihis) 0,2 0,3 Rõdu liitumine välisseinaga 0,2 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)] Tabel 7². Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse punktsoojusläbivus Soojustust läbiv konstruktsioon Tarindi liitekohapunktsoojusläbivus Χ, (W/K) 300×300 mm raudbetoonpost 0,6 500×500 mm raudbetoonpost 1,5 IPE160 terasprofiilist rõdukandur 0,3 HEA160 terasprofiilist rõdukandur 0,6 HEM160 terasprofiilist rõdukandur 1,5 Klaasipesurelsi kinnituskonsool (180×15 mm teras) 0,5 Parapetipaneeli kinnitusdetail (100×100×5 mm terastoru) 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)] (4) Välispiirdeosa summaarne soojusläbivus ΣΨ (W/K) arvutatakse järgmise valemiga: kus Ψj on tarindi liitekoha joonsoojusläbivus W/(m·K); lj on liitekoha pikkus m; χp on soojustuse katkestuse või soojustusest läbiviigu punktsoojusläbivus W/K; np on samasuguste punktsoojusläbivuste arv välispiirdeosas. (5) Akna ja klaasiga ukse soojusläbivusena Ua (W/(m²·K)) kasutatakse tootja andmeid. Andmete puudumisel arvestatakse soojusläbivus detailse arvutusega, mis on nõuetekohane, kui see vastab standarditele (näiteks standardisarjale EVS-EN ISO 10077 või standardile ISO 15099), või järgmise lihtsustatud valemiga: [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)] kus Uk on klaasiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ak on klaasiosa pindala m²; Ur on lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ar on lengi- ja raamiosa pindala m²; Up on läbipaistmatu kilbiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ap on läbipaistmatu kilbiosa pindala m²; Ψk on klaasiserva (nähtava klaasinguserva suurim perimeeter) joonsoojusläbivus W/(m·K); Ik on klaasiserva perimeetri pikkus m. (6) Klaasi- ja raamiosa soojusläbivusena ning klaasiserva joonsoojusläbivuse arvuna kasutatakse tootja andmeid. Täpsemate andmete puudumisel võetakse raamiosa soojusläbivuseks: 1) plastaknal 1,6 W/(m²·K); 2) 70 mm lengi- ja raamipaksusega puitaknal 1,7 W/(m²·K); 3) 110–130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,7 W/(m²·K); 4) >130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,1 W/(m²·K); 5) soojuskatkestusega metallprofiilil 4,0 W/(m²·K); 6) soojuskatkestuseta metallprofiilil 7,0 W/(m²·K). (7) Puitakna lengi- ja raamiosa soojustakistuse võib arvutada homogeense materjalikihi soojustakistusena keskmise lengi- ja raamipaksusega, mis kahemõõtmelise soojusjuhtivuse arvesse võtmiseks korrutatakse teguriga 0,7. (8) Täpsemate andmete puudumisel võetakse klaasiserva joonkülmasillaks plast- ja puitaknal 0,06 W/(m·K), soojuskatkestusega metallprofiilil 0,08 W/(m·K), soojuskatkestuseta metallprofiilil 0,02 W/(m·K).