Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika

§ 16. Soojuspumpsüsteemiga kombineeritud küttesüsteemi arvutus

(1) Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–10² toodud andmeid. Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte¹ ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest ¹ Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 ºC, õhk-vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 ºC ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC; b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe; on ruumide kütmise ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] Tabel 10¹. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC; b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] Tabel 10². Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajadusest Netoenergiavajadus ruumide kütteks,ventilatsiooniõhu soojendamiseks jatarbevee soojendamiseks, kWh/(m²·a) Väljatõmbeõhu soojuspump 100 0,83 150 0,59 200 0,45 250 0,37 (2) Soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse valemiga: kus Esp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh; on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh; on soojuspumbaga toodetud tarbevee soojendamise kütteenergia kWh; SPFruumid on soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel; SPFsoe vesi on soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel; Elisaküte on elektriline lisaküte kWh. (3) Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades tabelis 10³ toodud väärtusi. Tabel 10³. Soojuspumba aasta keskmine soojustegur Küttegraafik Maasoojuspump,on/off Maasoojuspump,inverter Õhk-vesisoojuspump Õhk-õhksoojuspump Väljatõmbeõhusoojuspump – 3,0 3,0 30/25 4,5 4,8 3,1 35/28 4,3 4,7 3,0 40/33 4,0 4,4 2,9 45/35 3,8 4,3 2,9 50/35 3,6 4,2 2,8 55/40 3,4 4,0 2,7 60/40 3,3 3,9 2,7 Soe tarbevesi 2,6 2,7 2,0 (4) Juhul kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS-EN 14825 ja EVS-EN 16147 järgi mõõdetud tooteandmeid või samaväärseid andmeid ning võetakse arvesse soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus. Abiseadmete energiakasutus, mis ei sisaldu toote tootja poolt määratud soojusteguris, võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse. (5) Toote energiamärgise andmete alusel arvutatakse maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur valemiga: kus SPF on soojuspumba aasta keskmine soojustegur SPFruumid või SPFsoe vesi; η on toote (soojuspumba) energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsentides vastavalt ηs ruumide küttele või ηhw tarbevee soojendamisele; 2,5 on energiamärgise sesoonse kasuteguri arvutamisel kasutatud elektri primaarenergiategur. [RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]