Kaitseväe korralduse seadus
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 3¹. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (1¹) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud ohtu, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi, kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades korrakaitseseaduse §-des 45 ja 45¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda. (4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. (6¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras. (7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.
§ 3¹. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (1¹) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud ohtu, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi, kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades korrakaitseseaduse §-des 45 ja 45¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda. (4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. (6¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras. (7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it