Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

§ 17. Loetelu kasutamise põhimõtted

(1) Loetelusse kantud bioloogiliste ohutegurite ohurühmad on esitatud lisas 3. (2) Loetelusse on kantud ainult need tegurid, mis teadaolevalt põhjustavad inimese haigestumist. Loetelusse ei ole kantud loomade ja taimede haigestumist põhjustavaid tegureid, mis teadaolevalt inimest ei ohusta. Loetelu ei sisalda geneetiliselt muundatud mikroorganisme. (3) Ohurühmadesse jagamise (edaspidi klassifitseerimine) aluseks on võetud nende tegurite toime tervesse inimorganismi. Arvesse ei ole võetud tegurite toimet töötaja tervisesse juhul, kui ta põeb juba eelnevalt mingit haigust, tarvitab immunodepressante, on immuunpuudulik, rase või toidab last rinnaga. Nimetatud juhtudel tuleb töötaja terviseseisundist tulenevat lisariski §-s 3 nimetatud terviseriski hindamisel arvesse võtta. (4) Bioloogilisi ohutegureid, mida käesolev loetelu ei sisalda, ei tohi automaatselt lugeda 1. ohurühma kuuluvaiks. Bioloogiline ohutegur, mille kuuluvust pole võimalik selgesti klassifitseerida, tuleb määrata alternatiivsetest ohurühmadest kõrgeimasse rühma. (5) Kui käideldav bioloogiline ohutegur ei sisaldu loetelus, peab tööandja selle ise klassifitseerima §-s 2 esitatud määratluste alusel. (6) Kui bioloogilise ohutegurina tuntud mikroorganismi perekonda kuulub rohkem kui üks inimesele ohtlik liik, on loetelusse kantud ainult kõige levinumad liigid. Ülejäänud sama perekonna liigid, mida näitab lühend «spp» perekonnanime järel, tuleb lugeda samuti tervisele ohtlikeks. (7) Kui loetelus nimetatakse ainult bioloogilise ohutegurina tuntud mikroorganismi perekonda, võib teadaolevalt inimesele mitteohtlikud liigid ja tüved loetelust välja jätta. (8) Kui tüve virulentsust on nõrgendatud või kui see on kaotanud oma virulentsed geenid, võib algtüve ohurühmale vastava ohutustaseme nõuded jätta täitmata, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused seda lubavad. Nõrgendatud tüve võidakse kasutada näiteks tootena või selle osana profülaktilisel või ravieesmärgil. (9) Loetelus esitatud bioloogiliste ohutegurite nimetused vastavad selle koostamisel kehtinud rahvusvahelistele nomenklatuuri- ja taksonoomiaalastele lepetele ja teadmistele. (10) Tööandja peab kõik inimesel avastatud viirused, mis ei sisaldu käesolevas loetelus, klassifitseerima vähemalt 2. ohurühma, välja arvatud juhud, kui leiab kindlat tõestust selle viiruse ohutus inimesele. (11) 3. ohurühma bioloogilised ohutegurid, mille järel loetelus seisab märk (*), võivad põhjustada töötaja nakatumist ainult teatavates tingimustes, kuna nad ei levi õhu kaudu. Selliste ohutegurite käitlemise korral peab tööandja hindama, milliseid vastava ohutustaseme eriabinõusid on otstarbekas rakendada ja mida võib rakendamata jätta, võttes arvesse tegevuse laadi ja käideldava ohuteguri kogust. (12) Parasiidi ohurühmale vastava ohutustaseme nõudeid peab töökohas rakendama ainult siis, kui parasiidi elutsükkel on töötajale nakkusohtlikus staadiumis. (13) Loetelusse on lisatud ka andmed, mis näitavad, kas bioloogiline ohutegur võib põhjustada allergiat või mürgistust; kas on saadaval tõhus vaktsiin; kui kaua on tööandja kohustatud säilitama bioloogiliste ohuteguritega töötanud töötajate loetelu pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga. Need andmed on esitatud märkuste veerus järgmiste tähtede abil: 1) A: võib põhjustada allergiat; 2) D: selle ohuteguriga töötanud töötajate loetelu tuleb säilitada kauem kui 10 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga; 3) E: selle ohuteguriga töötanud töötajate loetelu tuleb säilitada 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga; 4) T: toodab toksiini; 5) V: tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud.