(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.
(2) Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
(3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Soetusmaksumuse alampiiriks loetakse üldeeskirja § 41 lõikes 1 sätestatud piirmäärad. Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 nimetatud põhimõtetele kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
(4) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 381000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 381001 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010 deebetis.
§ 40. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud). RTL 2006 11 198 985987 2006-02-03
(2) Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
§ 41. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara (välja arvatud maa) kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Maa võetakse soetusmaksumuses arvele maksumusest olenemata.
(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele:
1) mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene;
2) teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.
(3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive. RTL 2009 4 54 13110783 2009-01-17
(4¹) Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks on omanikule kasumi teenimine, lähtuvad samast põhimõttest, kui nad koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel raamatupidamisaruandeid koostavad tütarettevõtjad kapitaliseerivad laenukasutuse kulutusi, näidates kapitaliseeritud osa ühtlasi intressikulude kontorühmas 650 kuluna ja eraldi kontol 650990 kulu vähendusena.
(5) Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:
1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu;
2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;
3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
(6) Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 155910, 156910), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
(7) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberkandjal. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:
1) kasutuselevõtmise aeg;
2) soetusmaksumus;
3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;
4) unikaalne inventarinumber;
5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber, mobiiltelefoni puhul telefoninumber jne);
6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina);
7) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
8) amortisatsiooni kehtiv norm;
9) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
(8) Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui kontol on palju varasid, on soovitav jaotada varad alamliikideks.
(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga.
(9¹) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse juhul, kui kogumisse kuuluva varaobjekti soetusmaksumus on suurem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.
(9²) Kui kogumisse liidetakse varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, võib kogumisse kuuluvad varaobjektid jätta markeerimata või markeerida, lähtudes väheväärtuslike varade arvestuse reeglitest, mis kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas või muus üksuse dokumendis.
(10)
(11) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud käesoleva üldeeskirja §-s 45.
(12) Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid, lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad arendusväljaminekuid, lähtudes nimetatud standardite nõuetest.
(13) Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära.
(14) Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena. Kui liitumistasu ületab liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna. Liitumistasu võib võtta miinusega põhivarana arvele eraldi põhivara kaardil. Samuti võib liitumistasu võtta miinusega põhivarana arvele sobivalt rühmitatud kogumitena, kui infrastruktuuritrasside arvestust peetakse kogumitena. Liitumistasu, mis jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära, kajastatakse tuluna. Kui liitumise müüja rakendab rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid, võib ta saadud liitumistasu amortiseerida tuludesse seoses liitumisega ehitatud põhivara kasuliku eluea jooksul.
(15) Kaitseotstarbeliste varuosade põhivarana arvelevõtmise alampiir on 50 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitseministeerium võib raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestada nende kaitseotstarbeliste varade, sealhulgas varuosade kui oluliste komponentide loetelu, mis võetakse põhivarana arvele maksumusest olenemata.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, mälestisi ja muid kultuuriväärtusega asju, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud teavikuid ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
(2) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides Hooned 20–50 a 2–5% Rajatised 10–40 a 2,5–10% Masinad ja seadmed 5–10 a 10–20% Inventar 2–10 a 10–50% Arvutustehnika 2–3 a 33–50% Immateriaalne põhivara 2–20 a 5–50%
(3) Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestatakse riigiraamatupidamiskohustuslase sise-eeskirjas (täpse normina, ilma vahemiketa).
(4) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, välja arvatud juhtudel, kui mõni muu meetod peegeldab oluliselt objektiivsemalt varast saadava kasu tarbimist. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(5) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse aktil. RT I 2010 77 591 13364084 2010-10-22
(6) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimis-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(7) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.
(8) Kaitseotstarbelist põhivara, mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, hakatakse erandina amortiseerima alates selle soetamise kuust.
(9) Avaliku sektori üksused, kes rakendavad Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
(10) Kui ühesuguse hinnangulise kasuliku elueaga kogumisse on liidetud väheväärtuslikud varad, antakse põhivarade inventeerimisel hinnang kogumi olemasolu ja seisukorra kohta üldiselt. Kui kogumisse kuuluvad varaobjektid võeti lisaks üksikult arvele väheväärtuslike varadena, ei ole kogumi korrigeerimine iga väheväärtusliku varaobjekti inventeerimise tulemuse alusel nõutav. Selline väheväärtuslikest varadest koosnev kogum kantakse maha, kui see on amortiseerunud nullini.
(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna. RTL 2006 11 198 985987 2006-02-03
(2)
(3) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
(4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.
(5) Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.
(6) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).
(7) Kaitseotstarbeliste varade parendustööde kapitaliseerimise alampiir on 50 000 eurot (ilma käibemaksuta).
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.
(2) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813 (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul).
(3) Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa teise varade kontoklassi ümber liigitada, mitterahalise sihtfinantseerimisena, eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta võõrandamine kajastatakse siirdena.
(4) Põhivara tasuta kasutusse andmist kajastatakse juhul, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, mitterahalise sihtfinantseerimisena. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui põhivara tasuta kasutusse saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta kasutusse andmine perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse siirdena.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse üldeeskirja § 18 lõigetest 4¹–4⁵. Samasuguseid õiglase väärtuse määramise põhimõtteid kasutatakse ka siis, kui vara saajaks on lisaks § 18 lõike 4¹ punktis 5 loetletud vara saajatele kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.
(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust:
1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Juhul kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse hinnangul erineb riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdi valiku peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslase juht. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.
(3) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel. RT I 2010 77 591 13364084 2010-10-22
(4) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Riigiraamatupidamiskohustuslase netoümberhindlus kuulub aruandeperioodi lõpul üleandmisele Rahandusministeeriumi bilanssi, kes võtab selle esialgu samuti arvele kontogrupis 2904. Perioodi lõpus sulgeb Rahandusministeerium nimetatud kontogrupi kõik kontod kontole Kogunenud üle- või puudujääk (298000).
(5) Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.
(6) Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel. RTL 2006 85 1547 12754233 2006-12-08
(7) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. RTL 2006 85 1547 12754233 2006-12-08
(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas «Riigivaraseadusega».
(2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).
(1) Bioloogiliste varade kajastamisel lähtutakse RTJ 7 kirjeldatud põhimõtetest.
(2) Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on alates § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kogumina soetatud bioloogilised varad (kogumi liikmete olemus ja kasutamise eesmärk on ühesugune) võib arvele võtta ühe tervikuna, kui kogumi väärtus tervikuna on alates ülaltoodud piirist.
(3) Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ümber õiglasesse väärtusesse ainult juhul, kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid. Kui õiglase väärtuse hindamine ei ole võimalik, kuna neid ei kasvatata müügiks, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Niisugustele bioloogilistele varadele määratakse amortisatsiooninorm. Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid nullväärtuses.
(4)
(5) Õiglase väärtuse meetodil arvestatud bioloogiliste varade väärtuse muutus kajastatakse kontogrupis 3826. Soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogiliste varade amortisatsioon ja allahindlus kajastatakse kontorühmas 614. Bioloogiliste varade müügi korral kajastatakse tulem kontogrupis 3814.
(6) Maavarade ja muude mittearendatavate bioloogiliste ressursside kohta puudub usaldusväärne hinnang varade õiglase väärtuse osas ja seetõttu kajastatakse selliseid varasid bilansiväliselt (konto 912000).
(7) Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel lähtutakse üldeeskirja lisast 8.
(1) Kohustiste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.
(2) Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.
(3) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajatamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(4) Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustisena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.
(5) Laenukohustiste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustiste arvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud kohe intressikulusse (kontorühm 650).
(6) Kui avaliku sektori üksus omab faktooringkohustist, millega kaasneb intressimakse faktoorile (nõude ostjale), kajastab ta regressiõigusega faktooringkohustise tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti) ning regressiõiguseta faktooringkohustise tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).
(7) Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 4% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).
(8) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurenduste, ametipensionide ja muude pikaajaliste tööga seotud hüvitiste kohta töötajatele ja nende pereliikmetele. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga hüvitise määramise aluseks olev tööalase teenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks.
(8¹) Kui õigusaktide kohaselt kestab periood, mil töötajal on võimalik välja teenida lisaühikuid pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise saamiseks, kajastatakse pensionieraldised selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötaja töötab. Kui pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise väljateenimise periood lõpeb, sealhulgas kui töötaja jäi pensionile või kui õigusaktide alusel lõpetati teatud töötajate grupile hüvitiste väljateenimine, antakse pensionieraldised siirdena üle ja kajastatakse edaspidi selle asutuse bilansis, kes neid välja maksab.
(9) Pikaajalised intressi mittekandvad kohustised kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. Intressikulu kajastatakse sel juhul kontol 650800.
(10) Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka vastavuses IPSAS 13 (Leases) §-ga 15 olukordi, kus renditavat vara pole võimalik kergesti asendada teise varaga. RTL 2009 4 54 13110783 2009-01-17
(10¹) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise eesmärgil kasutusrendiks.
(10²)
(11) Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kajastavad pikaajalisi koostöölepinguid, mille kohaselt kasumi teenimise eesmärgil tegutsev lepingupartner osutab infrastruktuuri objekti kasutades avalikke teenuseid (sh vastava infrastruktuuri objekti opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuseid), kusjuures avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle kas läbi omandiõiguse, soodusostuõiguse või muul moel (edaspidi nimetatud teenuste kontsessioonikokkulepe), järgmiselt:
1) teenuste kontsessioonikokkuleppe infrastruktuuri objekt võetakse arvele materiaalse põhivarana selle soetusmaksumuses, milleks loetakse infrastruktuuri objekti ehitus- või rekonstrueerimistööde õiglane väärtus või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtus, sõltuvalt sellest, kumb neist on madalam, kajastades selle samaaegselt finantskohustisena kontodel 208600 ja 258600;
2) arvele võetud infrastruktuuri objektile rakendatakse materiaalse põhivara arvestuse reegleid;
3) lepingupartneritele tehtavad maksed avalike teenuste osutamise eest jaotatakse finantskohustise eest tasumiseks, infrastruktuuri objekti kasutamise eest (sh opereerimise ja korrashoiuga seotud teenused) tasutavateks kuludeks (kontoklass 55), intressikuluks finantskohustistelt (konto 650600) ja käibemaksukuluks (kontorühm 601) või sisendkäibemaksuks (konto 103701);
4) kui maksete jaotus komponentideks ei ole lepingupartnerite vahel avalikustatud, koostatakse maksete jaotuse analüüs, milles lähtutakse tegevjuhtkonna hinnangust turutingimuste kohta ehitus- või rekonstrueerimistööde maksumuse, opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuste maksumuse ning intressimäära osas. RTL 2009 22 279 13154501 2009-03-13
(12) Kui valitaval ametnikul ja kõrgemal riigiteenijal on töösuhte lõppemisel õigus saada ühekordset hüvitist, moodustatakse selleks eraldis proportsionaalse osa krediteerimise meetodil alates ametniku ametisse nimetamise aastast kuni hüvitise väljateenimiseks kehtestatud esimese ametisuhte perioodi aastani. Kui ametnik jätkab samal ametikohal ka järgmist ametiaega, tehakse täiendav diskonteerimine, arvestades väljamakse toimumise momendiks järgmise ametiaja lõppemise aasta.
(1) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservide muutumine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sealhulgas tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal. RTL 2007 79 1368 12872964 2007-10-29
(2) Riigi netovara reservid kajastatakse Rahandusministeeriumi bilansis. Seetõttu koostab Rahandusministeerium reservide moodustamise ja kulutamise arvestused, võttes arvesse ka teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt riigikassasse laekunud tulud, mis kuuluvad kandmisele reservidesse, ja riigikassast tasutud kulud, mis kuuluvad katmisele reservide arvel, jaotades vastava aruandeperioodi tulemi sama aruandeperioodi aruandes reservidesse. RTL 2007 79 1368 12872964 2007-10-29
§ 49¹. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta
(1) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.
(2) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta.
(3) Aastaaruandes avaldamisele kuuluvate tehingute saldod esitatakse saldoandmikes:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800601;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800301 või 800501;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodidega, mis algavad numbritega 0 kuni 6 ja mille neljas number on 6 või 7.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari. Kommentaariga dokument esitatakse raamatupidamisüksusele, kes selle alusel kajastab tehingu lõike 3 punktis 1 või 2 toodud seotud isiku tehingupartneri koodiga.
(5) Aastaaruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:
1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;
2) toetuste andmine ja saamine;
3) kaupade ja teenuste ost-müük;
4) laenude andmine ja saamine;
5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;
6) muud tehingud.
(6) Aastaaruandes tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod ning tulud ja kulud. Nimetatud informatsioon peab vastama saldoandmikes seotud isikute tehingupartnerite koodidega kajastatud saldodele.
(1) Raha jääki bilansis võrreldakse pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga igapäevaselt pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist.
(2) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustiste gruppide kaupa, näiteks:
1) varude inventuur;
2) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;
3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
4) kohustiste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine;
5) sularahakassade inventuur;
6) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
7) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;
8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;
9) muude varade inventuur.
(3) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond määrab varude, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri läbiviijad, sh inventuuri läbiviimise eest vastutava(d) isiku(d). Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
(4) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustiste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja.
(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste (vt üldeeskirja § 7 lg 3) vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel. Valitseva mõju all oleva üksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse need arvesse kapitaliosaluse meetodil. Riigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse piires kehtestatakse sise-eeskirjaga arvestuspõhimõtted, mis välistavad realiseerumata kasumite ja kahjumite tekkimise riigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse sisestest tehingutest.
(6) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustiste kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon «Raamatupidamise seaduses» sätestatud korras.
(7) Teavikuid ning muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asju ja muuseumi abikogusse arvatud asju on lubatud inventeerida kord viie aasta jooksul. Inventuuride läbiviimise tavapärasest erinev regulaarsus sätestatakse riigi raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjades koos põhjendusega.
(8) Kaitseväes hajutatakse ladudes olevate varude ja materiaalse põhivara aastainventuurid tervele aastale eelnevalt kinnitatud graafiku alusel. Inventuuride läbiviimiseks kehtestatakse eraldi kord, milles sätestatakse korralduslikud toimingud, varude ja varade hindamismeetodid ja koostatavad dokumendid. Vastav kord kooskõlastatakse riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna poolt. RTL 2010 2 24 13255418 2010-01-11
(9) Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt majandatavat metsa inventeeritakse selleks ettenähtud korra alusel aastaringselt arvestusega, et inventeerimisandmed metsa koguste ja seisukorra kohta ei oleks vanemad kui kümme aastat. RT I 2010 77 591 13364084 2010-10-22
(1) Varade ja kohustiste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad: Inventeeritav vara / kohustis Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Igapäevane jäägi kontroll pärast tehingute kajastamist; sularahakassa ootamatu kontroll, mille toimumise sageduse määrab riigiraamatupidamiskohustuslase üksus oma normdokumendiga; inventuur aasta lõpus. Maksunõuded ja -kohustised Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus. Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, iga kvartali lõpus aegunud nõuete allahindlused; aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt deebitoridelt, hinnang lootusetute nõuete mahakandmiseks. Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, intressiarvestus; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused oluliste investeeringute kohta, hinnangud allahindluse või selle tühistamise kohta. Varud Füüsiline inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang väheliikuvate varude allahindluse või selle tühistamise kohta. Materiaalne ja immateriaalne põhivara, kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud eluea kohta, hinnang varade täiendavaks allahindluseks või selle tühistamiseks, kui varade kaetav väärtus on langenud allapoole nende bilansilisest jääkmaksumusest või tõusnud peale varasemat allahindlust. Muud varad Inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust, ümberhindlus õiglasele väärtusele või hinnang allahindluse või selle tühistamise kohta. Kohustised ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt kreeditoridelt, hinnang eraldiste moodustamise vajaduse ja eraldiste suuruse kohta. Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod Olenevalt saldoandmiku esitamise sagedusest igakuine või kvartaalne võrdlus saldoandmike infosüsteemi päringute alusel, vajadusel kirjavahetus e-posti teel vastavalt üldeeskirja § 52 lõikele 8.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib saata saldokinnituskirju maksude, lõivude ja trahvidega seotud nõuete ning kohustiste kohta (kontorühmad 102, 152, 200, 253, kontogrupid 1037, 2030, välja arvatud saldod avaliku sektori üksustega) seisuga kuni üks kuu enne aruandeaasta lõppu.
(3) Saadud ja antud ettemaksed ning lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused, välja arvatud lõikes 2 määratud ettemaksed, inventeeritakse aruandeaasta lõpu seisuga.
(1) Sularaha inventuuri käigus:
1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamisüksusele;
2) raamatupidamisüksuses kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega; puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (388890).
(2) Pangakontode kontrollimisel:
1) võrreldakse igapäevaselt pärast pangakontodel toimunud liikumiste kajastamist raha bilansilise jäägi ja pangaväljavõtte saldode vastavust;
2) otsustab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond või riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- või maksekonto, kas aasta lõpu seisuga saldo kinnitamiseks saata finantsinstitutsioonile täiendavalt järelepärimine saldojääkide kinnitamiseks või piisab saldo kinnitamiseks arveldus- või maksekonto väljavõttest.
(3) Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi:
1) hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist;
2) lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine aruandeperioodi lõpu seisuga;
3) välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) aasta lõpu seisuga kinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.
(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.
(5) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690); ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).
(6) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust (vt üldeeskirja §-d 39, 45);
2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.
(7) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) välisvaluutas fikseeritud kohustiste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
3) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
4) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;
5) maksukohustiste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvelevõtmine.
(8) Avaliku sektori üksused võrdlevad iga saldoandmiku esitamise järel saldosid teiste saldoandmikke esitanute saldodega. Selleks kasutatakse aruannete kataloogis saldode ja ridade võrdlemise päringuid. Vahe korral peetakse e-posti teel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kokkuleppele vahe likvideerimises. Vahesid, mis on väiksemad kui 10 000 eurot, ei pea parandama. Konsolideeriv üksus võib oma konsolideerimisgrupis kehtestada sellest väiksema piirmäära. Kui vahet ei ole võimalik likvideerida, antakse sellest e-posti teel teada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskuse pakutud lahenduse alusel likvideeritakse vahe, korrigeerides raamatupidamiskohustuslase või konsolideerimisüksuse saldoandmikku.
(9)
(1) Kehtetu
(2) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupis esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldode erinevusi, mida ei ole võimalik korrigeerida konsolideerimisgruppi kuuluva aruandekohustuslase saldoandmikus, sisestatakse muudatused konsolideerimisüksuse saldoandmikusse.
(3) Pärast seda, kui konsolideerimisgrupi kõikide üksuste andmed on esitatud ja kontrollitud, võrdleb konsolideerija veel kord oma valitsemisala kõikide saldode vastavust teiste avaliku sektori üksuste saldodega. Erinevuse esinemisel võtab konsolideerija ühendust teise üksusega, kellega selgitatakse erinevuste põhjused ja lepitakse kokku paranduse sisseviimine.
(4) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike korral kajastab konsolideerija pärast saldoandmike kontrollimist ja korrigeerimist hiljemalt üldeeskirja § 9 lõikes 3 esitatud tähtajal konsolideerija või konsolideerimisgrupi saldoandmikus osaluste muutused oma konsolideerimisgrupi üksuste netovarade muutuste alusel. Konsolideerija võib oma valitsemisala saldoandmike lukustamiseks märkida saldoandmikud staatusesse „Korras”.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused kajastavad aasta lõpu seisuga tekkinud tulemi üleandmise Rahandusministeeriumile vastavalt üldeeskirja § 17 lõikele 7. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb seejärel vastukanded Rahandusministeeriumi saldoandmikus.
(6) Riigi Tugiteenuste Keskus lukustab saldoandmikud nende esitamise tähtaja kuu viimasel tööpäeval või aasta kohta esitatud saldoandmikud 28. veebruaril, viies need staatusesse „Lõplik”. Riigi Tugiteenuste Keskus viib seejärel saldoandmikesse muudatused kooskõlastatult saldoandmike esitajatega ning teeb täiendavaid konsolideerimiskandeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute, valitsussektori ja avaliku sektori koondaruannete konsolideerimiseks avatud konsolideerimisüksuste saldoandmikesse kuni üldeeskirja § 9 lõikes 4 esitatud tähtajani.
(1) Riigi Tugiteenuste Keskus esitab oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle lisade muudatuste kohta.
(2) Riigi Tugiteenuste Keskus avaldab oma veebilehel kontoplaani kasutamise juhendi, raamatupidamiskannete näidised ja muid üldeeskirja rakendamisega seotud dokumente, andmeid ja teadaandeid.
(1) Käesolev määrus jõustub riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond ja avalik õiguslikud kutseühendused), riigi valitseva mõju all olevatele sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja Riigimetsa Majandamise Keskusele bilansikontode saldode osas alates 31.12.2003 ja ülejäänud osas alates 01.01.2004.
(2) Käesolev määrus jõustub lõikes 1 nimetamata avaliku sektori üksustele bilansikontode saldode osas alates 31.12.2004 ja ülejäänud osas alates 01.01.2005. RTL 2004 104 1685 786566 2004-08-06
(3)
(4) Käesolevas määruse § 48 lõikes 11 sätestatud arvestuspõhimõtteid kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem. RTL 2009 22 279 13154501 2009-03-13
(5) Käesoleva määruse § 22 lõikes 2, § 38 lõikes 6, § 42 lõikes 1 ja § 42 lõikes 8 esitatud arvestuspõhimõtteid ja § 52 lõikes 9 esitatud kontrolli rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem. RTL 2010 2 24 13255418 2010-01-11
(6) Materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumusega alla 30 000 krooni kantakse 2010. aasta jooksul bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna. RTL 2010 2 24 13255418 2010-01-11
(7)
(8) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini võib põhivara soetusega kaasnevat käibemaksukulu kajastada kontol 601000.
(9) Avaliku sektori kasumi teenimise eesmärki omavad üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt, viivad kontoklassis 257 kajastatud sihtfinantseerimise kohustised seisuga 2012. aasta 1. jaanuar bilansist välja eelmiste perioodide jaotamata kasumisse (kahjumisse), korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
(10) Avaliku sektori üksused, kes muudavad saadud liitumistasude arvestuspõhimõtteid, lähtudes käesoleva määruse § 41 lõikest 13, viivad kontol 253800 kajastatud liitumistasude jäägi 2012. aasta jooksul nulli, kajastades liitumistasud jääkmaksumusega alla põhivara soetamise piirmäära eelmiste perioodide jaotamata kasumis või kahjumis ning liitumistasud jääkmaksumusega alates põhivara soetamise piirmäärast põhivara soetusmaksumuse vähenemisena, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
(11) Käesoleva määruse § 48 lõiget 12 kohaldatakse esmakordselt seisuga 31.12.2012, arvestades hüvitised selle seisuga jooksva ametiaja suhtes, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
(12) Käesoleva määruse § 49¹ kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(13) Käesoleva määruse § 25 lõikega 11 kehtestatud arvestuspõhimõtet kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Selleks viiakse 31.12.2015 seisuga saldoandmikus saadud tegevustoetuste nõuded ja ettemaksed nullini, korrigeerides nendega kontorühma 352 ning antud tegevustoetuste kohustised ja ettemaksed viiakse nullini, korrigeerides nendega kontorühma 452. Usaldusväärsete andmete olemasolu korral ja olulisuse printsiibist tulenevalt võib aastaaruande koostamisel tegevustoetuste kajastamise kassapõhist arvestuspõhimõtet rakendada tagasiulatuvalt.
(14) Käesoleva määruse § 11 lõigete 1–3, 5 ja 9–9³, § 31 lõike 8, § 35 lõigete 2–4, § 48 lõigete 10¹ ja 10² ning lisade 7 ja 8 redaktsioone, mis jõustusid 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(15) Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 31.12.2016 seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
(16) Ühises konsolideerimisgrupis kapitalirendina kajastatud renditehingud arvestatakse seisuga hiljemalt 31.12.2016 ümber kasutusrendiks järgmiselt:
1) rentnik kannab hooned, rajatised ja muud kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varad soetusmaksumusega alates 5 000 eurost ning kapitalirendikohustise bilansist tagasiulatuvalt välja ning arvestab ümber võrdlusandmed, kajastades tasutud rendimaksed rendikuluna ning eemaldades põhivara kulumi ja intressikulu. Kui rentnik kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendikuluks. Kui rentnik oli teinud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendikuluks;
2) rendileandja võtab tagasiulatuvalt, lähtudes rentniku poolt bilansist väljaviidavate hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade soetusmaksumusest, arvele materiaalse põhivara ja arvestab kulumit alates kapitalirendi alguskuupäevast. Rendileandja muudab tagasiulatuvalt võrdlusandmeid, eemaldades kapitalirendinõude ja intressitulu, asendades need materiaalse põhivara ja selle kulumiga ning kajastades renditasu perioodi rendituluna. Kui rendileandja kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendituluks. Kui rendileandja oli saanud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendituluks;
3) kui rahavoo kood on nõutav, kasutatakse ümberarvestuste kajastamisel rahavoo koodi 28;
4) kui rendileandja algne kapitalirendinõue sisaldas ainult maa õiglast väärtust, siis vormistatakse täiendavad dokumendid hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade mitterahalise sissemakse hindamiseks ja rendileandjale üleandmise kajastamiseks, lähtudes rentniku bilansilisest jääkmaksumusest arvestuspõhimõtte muutmise kuupäeva seisuga. Rendileandja ja rentnik lepivad sel juhul kokku ka kulumi arvestamise perioodi, milleni arvestab kulumit rentnik ja millest alates arvestab kulumit rendileandja.
(17) Kuni 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande lõpetamiseni kajastab struktuuritoetuste registris registreeritud toetuste vahendamist rakendusüksus. Rakendusüksus annab 2018. aasta 31. detsembri seisuga nimetatud toetustega seotud rahaliste jääkide ning nõuete, kohustiste ja ettemaksete saldod, mis vastavad struktuuritoetuste registris olevale analüütilisele informatsioonile, raamatupidamise õiendiga üle riigiraamatupidamiskohustuslastele, kelle poliitikavaldkonda projektid kuuluvad. Üleantav netovarade muutus kajastatakse ühtlasi kontorühmas 298 rahavoo koodiga 28.
(18) Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 10 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 2023. aasta 31. jaanuari seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades nende jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
(19) Kaitseotstarbeliste varude soetamise korral kuluna kajastamise erandit ei kohaldata 2025. aasta kohta koostatud aruannetest arvates. Saldoandmike infosüsteemis võetakse kaitseotstarbelised varud bilansis arvele 2024. aasta 31. detsembri seisuga netovarade muutusena rahavoo koodiga 28.