§ 35. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamine
(1) Riigi finantsarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning riigi võetud rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium.
(2) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatakse arvestuspõhimõtted, aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju.
(3) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatakse aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste raamatupidamiskohustuslaste otsese või kaudse või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu olulise mõju all olevatele raamatupidamiskohustuslastele.
(4) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend on riigi kui terviku raamatupidamise sise-eeskiri käesoleva seaduse § 11 tähenduses. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest kehtestada oma sise-eeskiri.
(5) Toimkonna ette valmistatud ja valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtestatakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud määrusega.
§ 37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase finantsaruanded
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslase, välja arvatud Riigikontrolli suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud majandusaasta aruande koostamise kohustust.
(2) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigiraamatupidamiskohustuslase bilansi ja tulemiaruande ning riigieelarve täitmise aruande.
(3) Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande riigiraamatupidamiskohustuslaste aruannete, riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuvate aruannete ja muude aruannete alusel.
(4) Riigi majandusaasta koondaruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogul kontrollida Vabariigi Valitsust, anda Vabariigi Valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
(5) Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande, Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande ning riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase tehingute seaduslikkuse audiitorkontrolli pädevus, samuti riigi majandusaasta koondaruande avaldamise ja kinnitamise nõuded sätestatakse riigieelarve seaduses.
§ 38. Riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne
(1) Riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule:
1) tegevuskavade täitmise koondaruannet;
2) ülevaadet ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamise tulemustest.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses.
(5) Riigi majandusaasta koondaruandes avaldatakse:
1) täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta;
2) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
(6) Kehtetu
(7) Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse otsust, võttes arvesse riigi likviidsete finantsvarade mahu piisavust ja rahavoo prognoosi, sealhulgas riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust ja potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust.
(9) Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse.
(10) Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana:
1) rahavood põhitegevusest kokku;
2) rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood;
3) pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud.
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 1–3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti finantsaruandluse standardi nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist.
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. Sellise ettevõtja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud majandusaasta aruande koostamise kohustust.
(4) Kehtetu
§ 44. Filiaali raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamise erisused
(1) Filiaalile, kes on kohustatud esitama äriregistrile filiaali aruande, kes koostab oma majandusaasta aruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja kelle näitajatest mitte ükski või vaid üks ületab aruandeaasta aruandekuupäeval käesoleva seaduse § 3 punktis 15 nimetatud tingimusi, kohaldatakse käesolevas seaduses väikeettevõtja kohta sätestatut.
(2) Filiaal, mille kohta ei pea koostama majandusaasta aruannet, lähtub oma raamatupidamise korraldamisel käesoleva seaduse §-dest 1–12 ja § 31 lõigetest 7–10.
§ 45. Täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale
(1) Avalik ettevõtja, eri- või ainuõigust omav ettevõtja ja üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja konkurentsiseaduse § 14 ja § 31 lõigete 3¹ ja 3² mõistes peab tagama valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=110072025003&id=109112010028 määrusega kehtestatud ulatuses ja korras oma raamatupidamise läbipaistvuse ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt talle eraldatud vahendite ja nende kasutamise läbipaistvuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud valdkonna eest vastutava ministri nõudmisel esitama oma raamatupidamise ja selle korraldamise kohta andmeid, mis on vajalikud raamatupidamise läbipaistvuse hindamiseks.
(3) Avalik ettevõtja, kelle käibest vähemalt 50% moodustab tootmisalane tegevus, esitab pärast majandusaasta aruande kinnitamist selle hiljemalt ühe kuu jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile. Majandusaasta aruandega koos esitab ettevõtja valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=110072025003&id=109112010028 kehtestatud aruande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale eraldatud vahendite ja nende kasutamise ning raamatupidamise läbipaistvuse kohta tegevusalade kaupa. Tootmisalaseks tegevuseks loetakse tegevust, mida käsitletakse «Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)» osas D «Töötlev tööstus».
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
1) avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale, kelle käive aruandeaastal ja kahel sellele eelnenud majandusaastal on olnud väiksem kui 6 100 000 eurot, kui muudes seadustes ei ole sätestatud teisiti;
2) avalikule ettevõtjale, kelle käibest vähemalt 50% moodustab tootmisalane tegevus, kuid kelle käive aruandeaastal oli väiksem kui 32 000 000 eurot;
3) avalikust ettevõtjast krediidiasutusele vahendite suhtes, mis on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sinna paigutatud turutingimustel.
§ 45². Valitsussektori üksusele tehtud maksete aruanne
(1) Suurettevõtja ning audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud äriühingust avaliku huvi üksus, kes tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 41 tähenduses, esitab majandusaasta aruande lisana lepinguriigi või mittelepinguriigi (edaspidi kolmas riik) valitsussektori üksustele tehtud maksete aruande.
(2) Valitsussektori üksustele tehtud maksete aruandes tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 43 nõutud informatsioon.
(3) Suure konsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi, kuhu kuulub äriühing, mis on avaliku huvi üksuseks audiitortegevuse seaduse § 13 tähenduses, konsolideeriv üksus esitab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lisana valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruande, kui mõni grupi üksustest tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 44 lõike 1 tähenduses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamiskohustuslane ei pea esitama valitsussektori üksusele tehtud maksete aruannet, kui tema tehtud maksed kajastuvad liikmesriigi konsolideeriva üksuse koostatud valitsussektorile riigieelarve seaduse § 2 tähenduses tehtud maksete konsolideeritud aruandes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded loetakse täidetuks raamatupidamiskohustuslasel, kes esitab majandusaasta aruande lisana valitsussektorile tehtud maksete aruande, mis on koostatud kolmanda riigi nõuete kohaselt, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 sätestatuga.
(6) Valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruanne peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 nimetatud informatsiooni iga konsolideerimisgruppi kuuluva mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegeleva konsolideeritava üksuse kohta.
(7) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada valitsussektori üksusele tehtud maksete aruandele esitatavad täpsustatud nõuded.
Käesoleva seaduse § 17 lõiget 3 kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2005. aasta 31. detsembril, Eesti Panga presidendi kehtestatud ulatuses.»
§ 61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine
Käesoleva seaduse § 60 alusel kehtetuks tunnistatud raamatupidamise seaduse alusel nimetatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmete volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõpuni.
(1) Käesoleva seaduse § 45 lõike 4 punktides 1 ja 2 eurodes väljendatud piirmäärasid kohaldatakse aruandeperioodidele, mis lõpevad Eesti krooni emiteerimise lõpetamise päeval või hiljem, ning nende kohta koostatud aruannetele.
(2) Raamatupidamise aastaaruanded aruandeperioodide kohta, mis lõpevad Eesti krooni emiteerimise lõpetamise päeval või hiljem, koostatakse eurodes.
(1) Käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 7 sätestatud kohustust rakendatakse 2017. aasta 1. juulist.
(2) Käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 7 nimetatud isikud on kohustatud vastu võtma sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastavaid arveid alates 2017. aasta 1. märtsist ja e-arveldamise Euroopa standardile vastavaid arveid arvates 18 kuu möödumisest selle standardi kohta käiva viite avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.
(3) Riigi Infosüsteemi Amet jätkab dokumendivahetuskeskuse kaudu e-arvete edastamist avaliku sektori asutustele vastavalt nende ja arveid vahendavate eraõiguslike isikute vahel sõlmitud lepingutele, kuni e-arvete saajad on sõlminud lepingu e-arveid edastava eraõigusliku isikuga või kasutusele võtnud uue X-tee dokumendivahetusprotokolli.
(4) Rahandusministeerium analüüsib 2021. aasta 1. oktoobriks käesolevas seaduses sätestatud regulatsiooni mõju masintöödeldavate algdokumentide kasutamisele ning vajaduse korral esitab ettepanekud õigusaktide muutmiseks.
§ 61³. Kestlikkusaruande esitamise puhul konsolideerimisgrupile tehtavad erandid
(1) Kui konsolideerimisgrupi esmane emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi poolt liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, kelle käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viiest viimasest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe vaid liikmeriigis asutatud tütarettevõtja kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja avaldatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.
(4) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamisel käsitatakse konsolideeritud kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 9³ nimetatud standarditele.
(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem, ja riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2004 või hiljem. Majandusaasta aruanded varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, mis kehtis enne käesoleva seaduse jõustumist. Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi valitseva mõju all olev avalik-õiguslik juriidiline isik viivad 2003. aasta majandusaasta aruande koostamisel bilansikirjete saldod vastavusse alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavate arvestuspõhimõtetega. Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi valitseva mõju all oleva avalik-õigusliku juriidilise isiku 2003. ja 2004. aasta majandusaasta aruannetes lubatud konsolideerimisest tulenevad hälbed, mille kohta tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada vastav selgitus.
(1¹) Kehtetu
(1²) Vabariigi Valitsus ./dyn=110072025003&id=13343694 võib määrusega kindlaks määrata asutused ja avalikke ülesandeid täitvad isikud, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 14¹ lõikes 4 nimetatud keeldu kuni kahe aasta jooksul arvates keelu kehtestamisest. Vabariigi Valitsus võib määrusega eelnimetatud üleminekuaega lühendada.
(1³) Käesoleva seaduse § 14¹ lõiget 7 kohaldatakse 2012. aasta 1. jaanuarist.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõige 2 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2005 või hiljem.
(3) Käesoleva seaduse § 46 punkt 8, § 47 punktid 1–4, 6 ja 7, §-d 49–52, § 54 ning § 55 punktid 1 ja 2 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
(4) Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 3, § 29 lõigete 1 ja 4, § 30 lõigete 2 ja 3 sätteid enne 2005. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis ning § 4 punkti 1, § 6 lõike 2, § 7 lõike 4, § 9, § 11 lõike 1, § 12 lõike 5, § 14 lõike 1, § 15 lõike 2, § 20 lõike 3, § 23 lõike 1, §-de 24–26, § 28 lõike 3, § 31 lõike 2 punkti 8, lisa 1, lisa 2 ja lisa 3 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.
(5) Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punkti 1 ja seaduse lisa 3 lõiget 4 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(6) Käesoleva seaduse § 15 lõige 2, § 24², § 28 lõige 1, § 30 lõige 2 ja § 31² jõustuvad 2009. aasta 1. juulil, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.
(7) Käesoleva seaduse § 23 ei kohaldata majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.
(8) Aruandeperioodidele, mis algasid 2010. aasta 1. jaanuaril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 sätteid enne 2010. aasta 15. novembrit kehtinud redaktsioonis.
(9) Käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.
(10) Käesoleva seaduse § 24² lõike 4 ja § 31² lõike 4 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(11) Käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(12) Aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 31. detsembril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid enne 2017. aasta 1. jaanuari kehtivas redaktsioonis.
(13) Aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem kehtivas redaktsioonis.
(14) Käesoleva seaduse § 35 redaktsiooni, mis jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.
(15) Toimkonna juhendid ja üldeeskiri tuleb viia käesoleva seaduse § 3 punktide 1–5 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla 2017. aasta 1. jaanuariks.
(16) Käesoleva seaduse § 14¹ lõike 6 ja § 44 muudatused, mis jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril, kohalduvad pärast muudatuste jõustumist algavale majandusaastale.
(17) Käesoleva seaduse § 3 punkte 14–17 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse sellise äriühingust suurettevõtja ja sellise suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse sellise VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(21) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruande koostamise kohustust kohaldatakse järgmiste äriühingute aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem:
1) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE;
2) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud raamatupidamiskohustuslased lähtuvad käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kestlikkusaruande koostamisel § 3 punktides 9¹ ja 9² nimetatud kestlikkusaruandluse standarditest.
(23) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 4 kohaldatakse majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(24) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.