Tulumaksuseadus

§ 54⁶. Käesolevas peatükis kasutatavad terminid

(1) Ebakõla on olukord, kus: 1) sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis; 2) sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna. (2) Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud: 1) residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel; 2) juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel; 3) mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis; 4) hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või 5) maksuskeemi tulemusena. (3) Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana. (4) Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui: 1) makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või 2) on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses. (4¹) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus: 1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset; 2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla. (5) Sidusettevõtjana käsitatakse § 54² lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 54⁷ lõike 7 ning § 54⁸ kohaldamisel asendatakse § 54² lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega; 2) paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis; 3) paragrahvide 54⁷ ja 54⁸ kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises. (6) Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub. (7) Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta. (8) Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. (9) Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta. (10) Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis. (11) Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu. (12) Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud. (13) Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna. (14) Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu. (15) Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente. (16) Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna. (17) Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana. (18) Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon. (19) Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.