2026. aasta riigieelarve seadus

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T– tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses; AK – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0); (AK – AT) ⚹ k – kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus; ÜK – kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemisest tingitud tasandusfondi vähenemist kompenseeriv lisatoetus; Cn – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv, 65–84-aastaste eakate arv, 85-aastaste ja vanemate eakate arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, asendushooldusel ja järelhooldusel 2025. aasta 1. detsembri seisuga olevate laste arv, kellele kohaliku omavalitsuse üksus peab teenuse tagama, ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2025. aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud üksikainete ja eksternõpilased; Pn – arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, 65–84-aastase eaka ning 85-aastase ja vanema eaka, asendushooldusel oleva lapse, järelhooldusel oleva lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes; Hn – elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 78 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 11,2-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning kasvatatakse parameetrite väärtuse keskmise kasvu võrra. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliidu 2025. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõppdokumendi lisaga 1; – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, 65–84-aastaste eakate arvu ning 85-aastaste ja vanemate eakate arvu, asendushooldusel olevate laste arvu, järelhooldusel olevate laste arvu, munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga sellise näitaja puhul ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes; TM – kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks, mis on teisendatud konkreetsel aastal vastavaks 2026. aastal kehtivatele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määradele (8,5 protsenti pensionitulult ja 10,64 protsenti muult tulult). Perioodi eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta 31. jaanuarini, millal kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu pensionitulult ei laekunud, arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele arvestuslikku tulumaksu 8,5 protsenti isikute riiklikult pensionitulult; – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 0,5 protsenti elamumaa ja maatulundusmaa ning 1,0 protsenti muu maa maksustamise hinnast 2025. aastal eurodes, millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused, välja arvatud riiklike looduskaitsealade puhul. Seejuures arvestatakse maamaksu aastase kasvupiiranguga (50 protsenti); VT – püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus; Veetee – regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites; D – arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta; VElanik – püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga; E – arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta; F – arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest; AMK – asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üleandmise ülemineku kompensatsioon, mida antakse 487 200 eurot Tartu linnale ja 3500 eurot Muhu vallale; EAMT – elanike arvu muutusest tingitud tasandusfondi vähenemise mõju leevendamise toetus, mis on 20 protsenti vahest, mida kohaliku omavalitsuse üksus oleks saanud 2026. aastal tulu- ja kulutasandusest juhul, kui tema eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ning eakate (alates 65. eluaastast) arv vastaks 2019. aasta 1. jaanuari seisule, võrreldes 2026. aasta 1. jaanuari seisuga tehtud arvutusega; HRF – hooldereformi toetus, millega tagatakse, et igal kohaliku omavalitsuse üksusel oleks reformi tulemusena lisandunud vahendeid tulubaasi prognoositavalt vähemalt 425 eurot kuus iga Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2025. aasta 31. detsembri seisuga üldhooldusteenusel oleva isiku kohta. Lisaks antakse 305 eurot kuus iga erihoolekandest üldhooldusele tulnud isiku kohta, kes kirjutati enne 2001. aastat erihooldekodusse sisse; LKA – riiklike looduskaitsealade maamaksu vähenemise kompensatsioon, mida arvestatakse 2025. aasta eest Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maamaksu määra ja maamaksu aastasele kasvule kehtestatud piirangut (50 protsenti); TBK – tulumaksu määrade muudatusest tingitud tulude vähenemise kompensatsioon, mida antakse Harku vallale 1 271 000 eurot, Jõelähtme vallale 159 000 eurot, Keila linnale 107 000 eurot, Kiili vallale 558 000 eurot, Rae vallale 2 719 000 eurot, Saku vallale 624 000 eurot, Saue vallale 1 146 000 eurot, Tallinna linnale 3 418 000 eurot ja Viimsi vallale 1 391 000 eurot. (2) Riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (543 230 000 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (9 225 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (304 388 eurot), raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), vaimse tervise teenuse toetus (1 542 000 eurot) ning riigieelarve seaduse §-s 51 nimetatud riikliku ülesande kulude katmise hüvitised on toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (42 548 151 eurot) ja rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot). (3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude ning toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised: 1) toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise korraldamine 9,94 eurot; 2) sünni registreerimine 18,23 eurot; 3) sünni registreerimise menetluses tehtud automaatkande järgselt esmase sünnitõendi väljastamine ametniku poolt 4,92 eurot; 4) surma registreerimine 11,05 eurot; 5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 8,3 eurot; 6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,97 eurot; 7) isaduse omaksvõtu registreerimine 8,95 eurot; 8) abielu registreerimine 46,84 eurot; 9) lahutuse registreerimine 26,19 eurot; 10) nime muutmise registreerimine 39,77 eurot; 11) soo muutmise registreerimine 13,26 eurot; 12) vaimuliku juhendamine 24,82 eurot; 13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,97 eurot; 14) perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine ning elukoha kande kehtetuks tunnistamine tulenevalt ebaõigetest andmetest rahvastikuregistris 12,93 eurot; 15) õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine 19,89 eurot; 16) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine ning muu perekonnasündmuse dokumendi, korduva tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 10,94 eurot. (4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel määrusega.