Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 2. Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramise alused
(1) Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramiseks arvutatakse lisavee juhtija osa maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest järgmise valemi järgi: kus oilv % – lisavee juhtija osa suurus maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest protsentides; L – maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kogupikkus kilomeetrites; F – maaparandussüsteemi maa-ala kogupindala hektarites; filv – lisavee juhtija arvutuslik maa-ala pindala hektarites; Flv – lisavee juhtijate arvutuslik maa-ala pindala hektarites kokku. (2) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on drenaažkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta; qsüg.keskm. 1% – sügisene üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud sügisese üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses 0,27 liitrit sekundis hektari kohta. (4) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on kraavkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta; qveg.p.k.max 10% – vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurim päeva keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurima päeva keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses üks liiter sekundis hektari kohta. (6) Kui lisavett juhitakse maaparandussüsteemi sademevee kogunemisalalt, mille pindala ja pinnakatte iseärasus on teada, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus fisv – sademevee kogunemisala pindala hektarites; T – sademevee kogunemisala pinnakatte iseärasust arvestav tegur, mille väärtus saadakse järgmisest tabelist: Sademevee kogunemisala kirjeldus T Kõvakattega ala nagu asfalt, betoon 4 Tihehoonestusala või tootmisala 3 Väikeelamuala I (krundid alla 0,1 ha) ala 1,25 Väikeelamuala II (krundid üle 0,1 ha) ala 1 (7) Lõikes 6 nimetatud teguri T väärtus on 1, kui sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vähendamiseks või ühtlustamiseks on rakendatud piisavalt järgmisi abinõusid: 1) sademevee osaline immutamine ja viibeaja pikendamine sademevee kogunemisalal; 2) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine tõkestava või viivitava immutussüsteemi abil, nagu kraavid, lohud ja muud immutussüsteemid; 3) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine toru abil, millele vajaduse korral rajatakse enne vee maaparandussüsteemi juhtimist veevoolu aeglustav rajatis nagu kogumistiik või -mahuti. (8) Lõikes 7 nimetatud abinõud loetakse piisavalt rakendatuks, kui sademevee kogunemisalalt eesvoolu väljuva vee vooluhulk jagatuna sademevee kogunemisala pindalaga ei ületa lõikes 5 sätestatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurimat päeva keskmist äravoolumoodulit.
§ 2. Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramise alused
(1) Lisavee juhtija maaparandushoiukulude suuruse määramiseks arvutatakse lisavee juhtija osa maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest järgmise valemi järgi: kus oilv % – lisavee juhtija osa suurus maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu hoiukohustusest protsentides; L – maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kogupikkus kilomeetrites; F – maaparandussüsteemi maa-ala kogupindala hektarites; filv – lisavee juhtija arvutuslik maa-ala pindala hektarites; Flv – lisavee juhtijate arvutuslik maa-ala pindala hektarites kokku. (2) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on drenaažkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta; qsüg.keskm. 1% – sügisene üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud sügisese üheprotsendilise ületustõenäosusega keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses 0,27 liitrit sekundis hektari kohta. (4) Kui lisavesi, mille vooluhulk on teada, juhitakse maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk on kraavkuivendusvõrk, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus Q – maaparandussüsteemi juhitava lisavee vooluhulk liitrites sekundi kohta; qveg.p.k.max 10% – vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurim päeva keskmine äravoolumoodul liitrit sekundis hektari kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurima päeva keskmise äravoolumooduli väärtus on selle määruse tähenduses üks liiter sekundis hektari kohta. (6) Kui lisavett juhitakse maaparandussüsteemi sademevee kogunemisalalt, mille pindala ja pinnakatte iseärasus on teada, arvutatakse lõikes 1 nimetatud valemi liige filv järgmise valemi järgi: kus fisv – sademevee kogunemisala pindala hektarites; T – sademevee kogunemisala pinnakatte iseärasust arvestav tegur, mille väärtus saadakse järgmisest tabelist: Sademevee kogunemisala kirjeldus T Kõvakattega ala nagu asfalt, betoon 4 Tihehoonestusala või tootmisala 3 Väikeelamuala I (krundid alla 0,1 ha) ala 1,25 Väikeelamuala II (krundid üle 0,1 ha) ala 1 (7) Lõikes 6 nimetatud teguri T väärtus on 1, kui sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vähendamiseks või ühtlustamiseks on rakendatud piisavalt järgmisi abinõusid: 1) sademevee osaline immutamine ja viibeaja pikendamine sademevee kogunemisalal; 2) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine tõkestava või viivitava immutussüsteemi abil, nagu kraavid, lohud ja muud immutussüsteemid; 3) sademevee kogunemisalalt vee edasijuhtimine toru abil, millele vajaduse korral rajatakse enne vee maaparandussüsteemi juhtimist veevoolu aeglustav rajatis nagu kogumistiik või -mahuti. (8) Lõikes 7 nimetatud abinõud loetakse piisavalt rakendatuks, kui sademevee kogunemisalalt eesvoolu väljuva vee vooluhulk jagatuna sademevee kogunemisala pindalaga ei ületa lõikes 5 sätestatud vegetatsiooniperioodi kümneprotsendilise ületustõenäosusega suurimat päeva keskmist äravoolumoodulit.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it