Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord

§ 5. Asutuste ning isikute koostöö päästesündmuse lahendamise juhtimisel

(1) Päästesündmuse lahendamise juhtimiseks ja asutuste ning isikute koostöö paremaks tagamiseks võib päästetöö juht moodustada staabi, mida nimetatakse madalamalt kõrgemale juhtimistasandile järgmiselt: 1) sündmuskoha staap; 2) Päästeameti päästekeskuse tegevuspiirkonna staap (edaspidi regionaalne staap); 3) üleriigiline staap. (2) Päästesündmuse lahendamise juhtimiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks enne sündmuskoha staabi moodustamist võib päästetöö juht moodustada juhtimisgrupi. (3) Päästetöö juhil on õigus anda lõigetes 4–7 sätestatud asutustele ja isikutele ning muule päästesündmuse lahendamisel osalevale asutusele ja isikule korraldus määrata esindaja staapi või juhtimisgruppi. (4) Päästetöö juhi korraldusel on kohustatud oma esindaja juhtimisgruppi määrama: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) kiirabiteenuse osutaja. (5) Päästetöö juhi korraldusel on kohustatud oma esindaja sündmuskoha staapi määrama: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) kiirabiteenuse osutaja; 3) 4) Keskkonnaamet; 5) Kaitsevägi; 6) Kaitseliit; 7) selle objekti või asutuse esindaja, kus päästesündmus aset leiab; 8) kohaliku omavalitsuse üksus. (6) Päästetöö juhi korraldusel on kohustatud oma esindaja regionaalsesse staapi määrama: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Terviseamet või tervishoiuteenuse osutaja; 3) 4) Keskkonnaamet; 5) Kaitsevägi; 6) Kaitseliit; 7) 8) kohaliku omavalitsuse üksus. (7) Päästetöö juhi korraldusel on kohustatud oma esindaja üleriigilisse staapi määrama: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Terviseamet; 3) 4) Keskkonnaamet; 5) Kaitsevägi; 6) Kaitseliit. (8) Päästetöö juhil on õigus lisaks lõigetes 4–7 nimetatud asutustele kaasata ka teisi asutusi ning isikuid päästesündmuse lahendamise juhtimisse, kui: 1) on vajalik päästesündmuse lahendamisel osaleva asutuse ning isiku ja selle ressurssi esindamine staabis või juhtimisgrupis; 2) päästesündmus või selle lahendamise ulatus või iseloom tingib vajaduse täiendavate ekspertteadmiste järele; 3) see on vajalik koostöö paremaks korraldamiseks päästesündmuse lahendamisel. (9) Asutus ning isik, kes on määranud oma esindaja staapi või juhtimisgruppi, tagab esindaja pädevuse järgmiselt: 1) juhtimisgrupi liige – pädevus juhtida päästesündmuse lahendamisele kaasatud oma asutuse ressursse; 2) sündmuskoha staabi liige – pädevus juhtida päästesündmuse lahendamisele kaasatud oma asutuse ressursse ning pädevus päästesündmuse lahendamist juhtiva Päästemeti päästekeskuse tegevuspiirkonnas paiknevate oma asutuse ressursside kaasamiseks või kaasamise vahendamiseks; 3) regionaalse staabi liige – pädevus juhtida päästesündmuse lahendamist juhtiva Päästeameti päästekeskuse tegevuspiirkonnas paiknevaid oma asutuse ressursse ning pädevus oma asutuse üleriigiliste ressursside kaasamiseks või kaasamise vahendamiseks; 4) üleriigilise staabi liige – pädevus juhtida kogu riigis paiknevaid oma asutuse ressursse; 5) Kaitseväe ja Kaitseliidu esindaja regionaalses ja üleriigilises staabis – pädevus juhtida päästesündmuse lahendamisele kaasatud oma asutuse ressursse ning pädevus päästesündmust lahendava Päästeameti päästekeskuse tegevuspiirkonnas paiknevate oma asutuse ressursside kaasamiseks või kaasamise vahendamiseks. (10) Asutus ning isik, kes on määranud oma esindaja staapi või juhtimisgruppi, tagab esindaja valmisoleku tööülesannete täitmiseks staabis või juhtimisgrupis lühima võimaliku aja jooksul, kuid hiljemalt: 1) juhtimisgrupis – ühe tunni jooksul; 2) sündmuskoha staabis – ühe tunni jooksul; 3) regionaalses staabis – kahe tunni jooksul; 4) üleriigilises staabis – kolme tunni jooksul.