Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded

§ 12. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine

(1) Veevarustussüsteemi riskihindamine peab: 1) võtma arvesse veeseaduse §-s 85² sätestatu kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusi; 2) sisaldama veevarustussüsteemi kirjeldust alates veevõtukohast, vee töötlemisest, säilitamisest ja jaotamisest kuni tarne lähtepunktini; 3) hõlmama veevarustussüsteemi ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemist ning kasutatava joogivee kvaliteedist inimeste tervisele tuleneva võimaliku riski hindamist, võttes arvesse kliimamuutustest, leketest ja lekkivatest torudest põhjustatud riske. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal rakendada järgmisi riskijuhtimismeetmeid: 1) veevarustussüsteemis kindlaks tehtud joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide ennetamiseks ja leevendamiseks kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine; 2) joogiveehaarde valgalalt ja toitealalt tulenevate joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide leevendamiseks veevarustussüsteemis kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine; 3) käesoleva määruse §-s 10 sätestatud varustuspõhise operatiivseire programmi rakendamine; 4) joogivee ettevalmistamisel või jaotamisel desinfitseerimise kasutamisel desinfitseerimise tõhususe kontrolli tagamine, et desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste oleks võimalikult väike, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks, et veepuhastuskemikaalidest tulenev saaste oleks võimalikult väike ja et vette jäävad ained ei seaks ohtu veeseaduse §-des 85, 87 ja 92 sätestatud üldiste kohustuste täitmist; 5) veevarustussüsteemis kasutatavate joogiveega kokkupuutuvate materjalide, veepuhastuskemikaalide ja filtreerimisvahendite veeseaduse § 85⁵ nõuetele vastavuse kontrollimine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel näitaja seiresagedust vähendada või selle seiratavate näitajate loetelust eemaldada, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate puhul, kui Terviseamet on veendunud, et see ei ohusta joogivee kvaliteeti: 1) lähtuvalt näitaja toorvees esinemise sagedusest vastavalt veeseaduse § 85² lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele; 2) kui näitaja võib tuleneda üksnes teatava töötlemisviisi või desinfitseerimismeetodi kasutamisest ja veekäitleja seda viisi või meetodit ei kasuta või 3) käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud spetsifikatsioonide alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel joogivees seiratavate näitajate loetelu laiendada või nende seiresagedust suurendada, võttes aluseks näitaja toorvees esinemise sageduse vastavalt veeseaduse § 85² lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud spetsifikatsioonide alusel. (5) Veevarustussüsteemi riskihindamine keskendub käesoleva määruse §-des 4–6 loetletud näitajatele ning veeseaduse § 85⁶ lõikes 1 viidatud jälgimisnimekirja (edaspidi jälgimisnimekiri) kantud ainetele ja ühenditele. (6) Kui veeseaduse §-s 85² sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise või sama seaduse §-s 85³ sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel selgub, et jälgimisnimekirja ainete ja ühendite suunisväärtused on ületatud, peab joogivee käitleja neid aineid ja ühendeid seirama nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel. (7) Veeseaduse §-s 85³ sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste kohaselt tuleb täiendada seiratavate näitajate loetelu ja suurendada käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) käesoleva määruse §-des 4–6 ja §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 85 lõikes 1 ja § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele ja mida on vaja täiendavalt seirata; 3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine; 4) veeseaduse §-s 85² sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusel on vaja ennetusmeetmena suurendada proovivõtusagedust. (8) Veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja seiratavate näitajate loetelu lühendada ja käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) määratud on proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, arvestades käesoleva määruse § 2 lõikes 3, § 9 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatut; 2) proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 60% näitaja piirsisaldusest; 3) näitaja väljajätmiseks seirega hõlmatud loetelust on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 30% näitaja piirsisaldusest; 4) seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikes 1 sätestatule; 5) proovivõtusagedust on vähendatud või näitaja loetelust välja jäetud vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 ning riskihindamine on välistanud joogivee kvaliteedi halvenemise ohu. (9) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. (10) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise aruanne tuleb valmimisel saata teadmiseks Terviseametile.