Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

§ 30. Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6. (1¹) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval kutse- või erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. (2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami. (2¹) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=105092019001 määrusega. (3) Erialase kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks sooritab käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isik vastavuseksami, mille hindamise eest tasub isik Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile (edaspidi kaks viimast koos tervishoiukõrgkool) kõige rohkem 1000 eurot. Vastavuseksami hindamise tasu suurus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3⁷ alusel kehtestatud määrusega. (3¹) Vastavuseksami korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ning see koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Vastavuseksam sooritatakse eesti keeles. (3²) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, välja arvatud, kui isik taotleb registreerimist hambaarstina. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. (3³) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. (3⁴) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast. (3⁵) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest. (3⁶) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks. (3⁷) Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026132&id=105092019002 määrusega. (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel kutse- või erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21¹, 21⁴ ja 21⁵.