Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

§ 10. Määruse rakendamine

(1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a. (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. (2¹) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse 2015. aastal toetust § 4 lõike 1 punktis 4 toodud määra kolmekordses suuruses. (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a. (4) Määruse § 8¹ lõiget 2 rakendatakse 1. detsembrist 2017. a. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile 2017. aastal hiljemalt 20. augustiks. (6) 2018. aastal võetakse § 6 lõike 1 punktides 3–12 nimetatud juhtumite arvu leidmisel aluseks eelmisel eelarveaastal samas kohaliku omavalitsuse üksuses maavalitsuse registreeritud juhtumite arv. (7) 2018. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele uute ülesannetena üle tulevate rahvastikutoimingute korraldamise ettevalmistamiseks ja koolitusteks starditoetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna Linnavalitsusele 15 962 eurot, Hiiumaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Jõhvi Vallavalitsusele 8830 eurot, Narva Linnavalitsusele 7796 eurot, Jõgeva Vallavalitsusele 6796 eurot, Paide Linnavalitsusele 6796 eurot, Haapsalu Linnavalitsusele 6796 eurot, Rakvere Linnavalitsusele 6796 eurot, Pärnu Linnavalitsusele 7796 eurot, Põlva Vallavalitsusele 6796 eurot, Rapla Vallavalitsusele 6796 eurot, Saaremaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Tartu Linnavalitsusele 10 398 eurot, Valga Vallavalitsusele 6796 eurot, Viljandi Linnavalitsusele 6796 eurot ja Võru Linnavalitsusele 6796 eurot. (8) 2020. aastal § 6 lõike 1 punkti 2 alusel surmade registreerimise eest hüvitist ei maksta. (9) 2020. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetust 29 000 000 eurot, mis jaotatakse nende vahel lähtuvalt elanike arvust rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2020. a seisuga järgmiselt: 1) toetuse määr on 80 000 eurot, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on vähemalt 4000; 2) toetuse määr on 40 000 eurot, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on alla 4000; 3) punktide 1 ja 2 kohaselt jaotatud raha ülejääk jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga. (10) 2020. aastal makstakse saarvaldadele lisaks lõikele 9 tulubaasi stabiliseerimise toetust 1 000 000 eurot, mis jaotatakse nende vahel lähtuvalt elanike arvust rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2020. a seisuga järgmiselt: 1) igale saarvallale 20 000 eurot; 2) punkti 1 kohaselt jaotatud raha ülejääk jaotatakse saarvaldade vahel proportsionaalselt elanike arvuga. (11) 2021. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi toetuseks 16 000 000 eurot, mis jaotatakse järgmiselt: 1) toetusest 15 000 000 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga, seejuures Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste elanikud arvestatakse koefitsiendiga 1,5; 2) toetusest 1 000 000 eurot jaotatakse õpilaste kodudes internetiühenduse (sealhulgas mobiilside ja koduinternet) ja digiõppematerjalide kättesaadavuse edendamiseks, eesmärgiga tagada õpilaste võrdne ligipääs haridusele distantsõppe perioodil, mis jaotatakse järgmise valemiga: Toetus = 1,5654222 × 7–18-aastaste arv × tagamaalisuse koefitsient³ ÷ tulukusmäär³, kus: 7–18-aastaste arv 7–18-aastaste arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga; tagamaalisuse koefitsient 2021. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikes 1 märgitud tagamaalisuse koefitsient; tulukusmäär kohaliku omavalitsuse üksuse 2020. aasta tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes riigi keskmise näitajaga. Elanike arv võetakse rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga. [RT I, 23.04.2021, 7 - jõust. 26.04.2021] (12) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse 2022. aastal arvesse kas 2021. aasta alguse või 2022. aasta alguse seisuga avalikuks kasutuseks määratud erateede pikkus, olenevalt sellest, kumb on suurem. (13) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse alates 2023. aastast arvesse üksnes need avalikuks kasutuseks määratud erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi number ja kuupäev. (14) Toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse 2022. aastal lisaks sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 2 toodud juhtumitele ka sama seaduse § 160⁴ kohaselt. (15) 2022. aastal hüvitatakse Ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud. Hüvitist makstakse kahes jaos, võttes esimesel jaotamisel aluseks 2022. a veebruarist kuni juuni lõpuni tehtud toimingute arvu ning teisel jaotamisel 2022. a juulist kuni oktoobri lõpuni tehtud toimingute arvu. Kui tegelike toimingute arv ületab rahvastikutoimingute hüvitamiseks riigieelarves ette nähtud eelarve mahtu, vähendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste hüvitist proportsionaalselt eelarve mahu piiresse. Toiminguid, mille eest on hüvitist makstud 2022. aastal, ei võeta arvesse 2023. aastal rahvastikutoimingute hüvitise maksmisel. (16) Andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise eest, mida on käsitletud lõikes 15, arvestatakse 2022. aastal hüvitist eraldi dokumentide vastuvõtmise ja isikukoodi moodustamise toimingute eest 2022. aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras. (17) Pikaajalise hoolduse korraldamiseks 2023. aastal antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 3⁷. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks elanike arv 1. jaanuari 2023. a seisuga rahvastikuregistri andmetel. (18) Kõrgenenud kuludega toimetulemise toetus jaotatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt nende elektri- ja küttekulude olulise kasvuga. Oluliseks kasvuks loetakse elektri- ja küttekulude kasvu ajavahemikus 2022. aasta jaanuarist kuni novembrini võrreldes 2021. aasta sama perioodiga, mis ületas 0,5 protsenti nende 2022. aastal laekunud tulumaksu, määratud maamaksu ning tasandusfondist tulude ja kulude tasanduseks saadud vahendite mahtu. Arvesse võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate valitsussektorisse kuuluvate üksuste eelarvest kaetavad elektri- ja küttekulud, välja arvatud kinnisvarainvesteeringute ja üürile antud varade kulud ning soojatootmise, veevarustuse pakkumise, tervishoiu valdkonna ning muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusala alla kuuluvad kulud. (19) Määruse §-s 1² nimetatud koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse saamiseks 2023. aastal esitab kohaliku omavalitsuse üksus andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. (20) Määruse §-de 2 ja 6 alusel ei maksta hüvitist selliste toimingute ja kulude eest, mille eest on varem makstud hüvitist toetusfondist või muust allikast. (21) Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamisel 2026. aastal ei arvestata munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate laste arvuga.