Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

§ 1¹. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest jaotatakse 50% huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamise eesmärgil ning 50% mitmekesisuse tagamise eesmärgil kooskõlas noorsootöö seaduse § 15¹ lõigetega 1–3. (2) Huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt: 1) 80% lähtuvalt toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arvust; 2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte koguarvust; 3) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust. (3) Huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt: 1) 90% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte arvust; 2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust. (4) Lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud tulemus jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust näitava näitajaga, mis saadakse tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse. (5) Lõike 3 alusel arvutatud tulemus korrutatakse piirkondlikku kättesaadavust iseloomustava näitajaga. Piirkondlikku kättesaadavust iseloomustav näitaja leitakse asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Asustusüksuse koefitsient on kuni viiekümne 7–19-aastaste noorte koguarvu korral 5 ning see väheneb iga täiendava noorega 0,01112 võrra, kusjuures negatiivne tulemus loetakse võrdseks nulliga. (6) Toetuse jaotamisel võetakse aluseks arvnäitajad järgmistest allikatest: 1) toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust saanud peredes Sotsiaalministeeriumi andmetel; 2) 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel; 3) 7–19-aastaste puudega noorte arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt toetuse andmise aastale eelneva aasta 1. novembriks; 4) tulumaks ja määratud maamaks toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Maksu- ja Tolliameti andmetel; 5) tasandusfond toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel; 6) elanike arv eelneva eelarveaasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 15¹ lõikes 4 toodud tingimustest ning: 1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust; 2) lähtuma noorte vajadustest; 3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades; 4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste sisust lähtuva võrdse kohtlemise. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetust kasutada, kui tal on kehtiv noorsootöö seaduse § 15² lõikes 1 nimetatud kava.