Pakendiseadus

§ 12¹. Laiendatud tootjavastutuse põhimõte

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turulelastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud. (2) Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab nende kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon. (2¹) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. (2²) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda. (3) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad: 1) pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades käesoleva seaduse § 15² lõikes 7 sätestatut, ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu; 2) teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest. (4¹) Pakendiettevõtja on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seoses lisaks kulud, mis on seotud: 1) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise, ning nende pakendijäätmete edasise veo ning käitlemisega; 2) asjaomastest pakenditest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega. (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ kirjeldatud kulud ei tohi ületada nimetatud lõikes kirjeldatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega. (4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud või kui kulu tuleneb käesoleva seaduse §-st 15². (7) Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale käesoleva seadusega pandud kohustused. (8) Pakendiettevõtja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest pakendiettevõtjale pandud kohustusi selles liikmesriigis.