Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused

§ 16. Ruumikuju ja selle digitaliseerimise nõuded

(1) Ruumikuju iga punkti koordinaadid esitatakse tasapinnaliste ristkoordinaatidena koos kõrgusväärtusega. (2) Ruumikuju kõrgusväärtus määratakse maapinna kõrguse järgi vastavas punktis, ka maa-alusel ja maapinnast kõrgemal asuval nähtusel, välja arvatud stereokaardistatud hoone, mille kõrgusväärtus määratakse katuseserva järgi. Kõrgusväärtus ei pea vastama ETAK-i kõrgusandmete kõrgusväärtusele. (3) Ruumikuju geomeetriatüüp võib olla punkt, joon või pind. Keelatud on mitmeosalised ja tühjad geomeetriad. Joonte ja pindade korral peavad kõikide käänupunktide vahel olema sirglõigud. (4) Punktobjektid jagunevad: 1) üksik punktobjekt – kasutatakse väiksemõõdulise nähtuse kaardistamiseks, punkt paigutatakse nähtuse keskmesse; 2) hajus punktobjekt – kasutatakse hajusate piiridega üldjuhul suuremõõdulise nähtuse kirjeldamiseks. Ühe nähtuse kaardistamiseks kasutatakse enamasti mitut hajusat punktobjekti, mis paigutatakse selliselt, et edastada nähtuse ulatust ja iseloomu. (5) Joonobjektid digitaliseeritakse nähtuse keskjoonele ning need jagunevad: 1) orienteerimata joonobjekt – digitaliseerimise suund ei ole oluline; 2) orienteeritud joonobjekt – digitaliseerimise suund on oluline. (6) Võrgustikobjekt on võrgustikke moodustavate nähtuste kaardistamiseks kasutatav joonobjekt. (7) Pindobjektid jagunevad: 1) põhipindobjekt – ruumiobjektid, mis ei tohi omavahel kattuda ja mis koos katavad täielikult riigi haldusterritooriumi. Erandina võib teeala kattuda veekogu või kõlvikuga silla asukohas; 2) kattuv pindobjekt – põhipindadest sõltumatu objekt, mis kattub põhipindobjektiga. (8) Ruumikuju digitaliseerimisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) ruumikuju peab vastama alusdokumendile; 2) sama nähtus ei tohi olla kaardistatud mitmekordselt või iseendaga lõikuvalt; 3) ruumiobjekti iga atribuudi, välja arvatud metaatribuudi, osalises ulatuses muutus põhjustab ruumikuju jagamise (kahe ruumiobjekti tekke). Jagamisel ei tohi tekitada 3. peatükis toodud miinimummõõtudest väiksema pikkuse või pindalaga objekte; 4) liidetakse omavahel kokkupuutuvad pind- või joonobjektid, mille kõikidel atribuutidel, välja arvatud metaatribuutidel, on samad väärtused. Erandiks on hooned, mida ei liideta; 5) liitmisel ei tohi tekitada 3. peatükis toodud nähtuse maksimummõõdust suurema pikkuse või pindalaga objekti, välja arvatud olukord, kui liitmata jätmine põhjustab miinimummõõtudest väiksema objekti; 6) miinimummõõtudest väiksema nähtuse kaardistamine on lubatud vaid teise andmekoguga seotud ruumiobjekti korral; 7) miinimummõõdust väiksema põhipindobjekti võib kaardistada saarel (laiul), kui saare pindala on väiksem kui vastav miinimummõõt; 8) ruumikuju käänupunktid ei tohi olla tasapinnaliselt üksteisele lähemal kui 0,5 m; 9) ruumikujul ei tohi olla kiile ja tagasijookse; 10) joonobjekt, välja arvatud torujuhe ja elektriliin, peab asuma täpselt pindobjekti serval, kui ta on pinnana kaardistatava nähtuse eraldaja. Joonobjekti kõik käänupunktid peavad olema 2D snäpitud mõlema pinnaga. (9) Ruumikujule geomeetriatüübist lähtuvalt esitatavad nõuded on järgmised: 1) hajusad punktobjektid ei tohi asetseda üksteisele lähemal kui 25 m; 2) võrgustikobjektid peavad kooskõlas nähtustega moodustama sidusaid võrgustikke. Sama nähtusklassi joonte kokkupuutepunktis võrgustikobjektid tükeldatakse. Võrgustikobjekti tükeldamise tulemusel ei tohi tekkida 1 m lühemaid lõike. Teedel on lubatud lühim lõigupikkus 5 m; 3) võrgustikobjektid peavad olema nähtusklassi siseselt 3D snäpitud; 4) põhipindobjektide servad peavad olema omavahel 2D snäpitud; 5) kattuva pindobjektina kaardistatud ehitised ei tohi omavahel kattuda; 6) põhipindobjekti miinimummõõt on 100 m², kui 3. peatükis ei ole sätestatud teisiti; 7) põhipindobjekti maksimummõõt on 25 km², kui 3. peatükis ei ole sätestatud teisiti; 8) kattuva pindobjekti miinimummõõt on 2000 m², kui 3. peatükis ei ole sätestatud teisiti.