Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused

§ 21. Nähtusklass – vooluveekogu

(1) Nähtusklassi vooluveekogu kuuluvad voolava veega veekogud. (2) Vooluveekogu kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) kaardistatakse võrgustikobjektina veekogu keskjoonele; 2) kaardistatakse vooluveekogu, mille pikkus on vähemalt 20 m ja laius vähemalt 1 m; 3) vooluveekogu, mis on vähemalt 8 m lai, kaardistatakse võrgustikobjekti ja põhipindobjektina; 4) allikast algava vooluveekogu võrgustikobjekt snäpitakse allika punktobjektiga; 5) turbakaevandamisalal kaardistatakse vaid piirde- ja kogujakraavid, settetiigid kaardistatakse vooluveekogu põhipindobjektina; 6) vetevõrgu osaks olev küvett kaardistatakse lõike 5 punktis 1 nimetatud kraavina; 7) Eesti looduse infosüsteemi kantud vooluveekogu põhipindobjekt eristatakse ülejäänud vooluveekogude põhipindobjektidest. (3) Teistest riiklikest andmekogudest võetakse järgmised atribuudid: 1) riiklikust kohanimeregistrist vooluveekogu nimi ja nimeobjekti identifikaator; 2) Eesti looduse infosüsteemist registrikood ja võrgustikobjektil ka tüüp; 3) maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi kood. (4) Vooluveekogu võrgustikobjekti täiendavad atribuudid on tüüp, laius, asukoha tüüp ja staatus. (5) Eesti looduse infosüsteemi kandmata vooluveekogu võrgustikobjektidel määratakse järgmised tüübid: 1) kraav – inimtekkeline, sirge voolusängiga vooluveekogu; 2) oja – loodusilmelise lookleva voolusängiga vooluveekogu. (6) Vooluveekogu laiuse määramisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) laiust mõõdetakse vooluveekogul veeseisu järgi, kaeve servaga veekogul ümbritseva maapinna tasandil; 2) vooluveekogu laiuse muutumisel eristatakse erineva laiusega vooluveekogu lõigud, kui tekkivate lõikude pikkused on vähemalt 200 m; 3) alla 8 m laiuse vooluveekogu laius näidatakse laiusklassina: 1–2 m, 2–4 m, 4–6 m või 6–8 m; 4) vooluveekogul, mis on kaardistatud nii pind- kui ka võrgustikobjektina, laiust ei määrata, võrgustikobjekti laiuseks märgitakse „telg”; 5) kui vooluveekogu kulgeb truubis kahe põhipindobjekti vahel, siis märgitakse selle lõigu laiuseks „torus”. Kui põhipindobjektina kaardistatud vooluveekogu algab või lõpeb truubiga, märgitakse truubis kulgeva lõigu laiuseks „torus”. (7) Vooluveekogu asukoha tüübid ja nende määramise nõuded on järgmised: 1) maapealne – maapinnal kulgev vooluveekogu; 2) maa-alune – looduslikult maa all kulgev või maa-alusesse sängi suunatud vooluveekogu. Kui maastikul on tunnetatav maa-aluse vooluveekogu ajutiselt veega täituv säng, kaardistatakse võrgustikobjekt ajutise sängi asukohta; 3) mõtteline – vooluveekogu terviklikkust tagav joonobjekt seisuveekogus, märgalal või rannaalal. Kaardistatakse võimalikult sirgjooneliselt. (8) Vooluveekogudel eristatakse järgmised staatused: 1) põhitelg – vooluveekogu peamise voolusängi keskjoon, mis moodustab katkematu terviku; 2) sekundaarne telg – põhiteljele lisanduv telg (näiteks saare esinemisel pikem telg). (9) Eesti looduse infosüsteemi kantud vooluveekogu võrgustikobjektil näidatakse voolusuund joone digitaliseerimise suunaga.