Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused

§ 29. Nähtusklass – puittaimestik

(1) Nähtusklassi puittaimestik kuuluvad puittaimede kasvualad. (2) Puittaimestik jaotakse järgmisteks tüüpideks: 1) mets – puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sealhulgas raiesmikud ja noorendikud, ja mille pindala on vähemalt 500 m²; 2) salu – puittaimede rühm, mille pindala on väiksem kui 500 m²; 3) põõsastik – vähemalt 50% ulatuses põõsastega kaetud ala, kus puude esinemise korral puuvõrade liituvus on alla 30% ning mille pindala on vähemalt 500 m²; 4) harvik – puittaimede kasvuala, kus võrade liituvus on alla 30%; 5) puittaim – kaitsealune või orientiiri tähtsusega üksik puu või põõsas; 6) puittaimede rida – hekk, põõsaste või puude rida, mille pikkus on üle 50 m. (3) Puittaimestiku kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) mets ja põõsastik kaardistatakse põhipindobjektina; 2) harvik kaardistatakse hajusa punktobjektina; 3) puittaim ja salu kaardistatakse üksiku punktobjektina; 4) puittaimede rida kaardistatakse orienteerimata joonobjektina; 5) metsas ei kaardistata harvikut, salu, puittaimede rida ja üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune; 6) kivihunnikul kasvavat üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune, ei kaardistata; 7) salu ja puittaimede rida märgalal ei kaardistata; 8) kui raiesmiku puhul on näha, et ala kasutusviis muutub, siis kaardistatakse see § 28 lõike 2 punktis 4 nimetatud muu lagedana. (4) Teistest riiklikest andmekogudest võetakse järgmised atribuudid: 1) riiklikust kohanimeregistrist kaitsealuse puittaime nimi ja nimeobjekti identifikaator; 2) Eesti looduse infosüsteemist kaitsealuse loodusobjekti registrikood; 3) kultuurimälestiste riiklikust registrist mälestise registri number.