Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 1. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kõrvemaa maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus); 4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum) ja tema elupaika; 5) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), merikotkas (Haliaeetus albicilla), habekakk (Strix nebulosa), väikepistrik (Falco columbarius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), metsis (Tetrao urogallus), laululuik (Cygnus cygnus), sarvikpütt (Podiceps auritus), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), õõnetuvi (Columba oenas), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), hallõgija (Lanius excubitor), kiivitaja (Vanellus vanellus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sõtkas (Bucephala clangula). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 1. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kõrvemaa maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus); 4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum) ja tema elupaika; 5) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), merikotkas (Haliaeetus albicilla), habekakk (Strix nebulosa), väikepistrik (Falco columbarius), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), metsis (Tetrao urogallus), laululuik (Cygnus cygnus), sarvikpütt (Podiceps auritus), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), õõnetuvi (Columba oenas), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), hallõgija (Lanius excubitor), kiivitaja (Vanellus vanellus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sõtkas (Bucephala clangula). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it