Notarite Koja põhikirja kinnitamine
Write the words of this act the way you think they should read. Solon shows your change as a redline against the published text and pins it to that exact text, so it can never be applied to wording you did not see.
Change 1
§ 23. Aukohus
(1) Notarite Koja aukohtumenetluse algatamise aluseks on: 1) notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebus; 2) notari ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo; 3) Justiits- ja Digiministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule. (2) Aukohus võib vahekohtuna lahendada ka notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju. Auasjade menetlemisele aukohtus kohaldatakse aukohtu reglemendis sätestatut. (3) Aukohtul on 11 liiget: viis notarit, viis ringkonna- või riigikohtunikku, üks õigusteadlane. Notarite Koja koosolek valib aukohtu liikmeks viis notarit kolmeks aastaks § 12 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu liikmed ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni. (4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Aukohtu liikme taandumise või mõjuval põhjusel eemalviibimise korral võtab asja arutamisest osa teine aukohtu liige. (5) Aukohtul on asja arutamisel õigus nõuda asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalisel on õigus viibida asja arutamise juures. Aukohtu istungi toimumisest teatatakse asjaosalisele vähemalt seitse päeva ette. (6) Aukohtu istungi kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab arutlusel olnud asjas tehtud aukohtu otsust. Kui aukohtu liikmed on otsuse allkirjastanud, saadab aukohus otsuse Notarite Kojale. Notarite Koda edastab otsuse asjaosalistele, kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ja Justiits- ja Digiministeeriumile. (7) Distsiplinaarsüüteo tuvastamise korral võib aukohus määrata notarile distsiplinaarkaristuseks noomituse või rahatrahvi. Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on aukohtu hinnangul kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notar ametist tagandada. (8) Aukohtumenetluses lähtutakse Notarite Koja aukohtu reglemendis sätestatust. Notarite Koja aukohtu reglemendi kinnitab Notarite Koja koosolek.
§ 23. Aukohus
(1) Notarite Koja aukohtumenetluse algatamise aluseks on: 1) notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebus; 2) notari ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo; 3) Justiits- ja Digiministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule. (2) Aukohus võib vahekohtuna lahendada ka notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju. Auasjade menetlemisele aukohtus kohaldatakse aukohtu reglemendis sätestatut. (3) Aukohtul on 11 liiget: viis notarit, viis ringkonna- või riigikohtunikku, üks õigusteadlane. Notarite Koja koosolek valib aukohtu liikmeks viis notarit kolmeks aastaks § 12 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu liikmed ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni. (4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Aukohtu liikme taandumise või mõjuval põhjusel eemalviibimise korral võtab asja arutamisest osa teine aukohtu liige. (5) Aukohtul on asja arutamisel õigus nõuda asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalisel on õigus viibida asja arutamise juures. Aukohtu istungi toimumisest teatatakse asjaosalisele vähemalt seitse päeva ette. (6) Aukohtu istungi kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab arutlusel olnud asjas tehtud aukohtu otsust. Kui aukohtu liikmed on otsuse allkirjastanud, saadab aukohus otsuse Notarite Kojale. Notarite Koda edastab otsuse asjaosalistele, kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ja Justiits- ja Digiministeeriumile. (7) Distsiplinaarsüüteo tuvastamise korral võib aukohus määrata notarile distsiplinaarkaristuseks noomituse või rahatrahvi. Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on aukohtu hinnangul kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notar ametist tagandada. (8) Aukohtumenetluses lähtutakse Notarite Koja aukohtu reglemendis sätestatust. Notarite Koja aukohtu reglemendi kinnitab Notarite Koja koosolek.
One line that says what changes, such as "Halve the dog tax".
Who it helps, what it costs, what it fixes. It is what persuades people to support it.
A proposal here is not law. Support on Solon is evidence that people want the change; the official route says what it takes to make it law.
Sign in to file your proposal. What you have written stays on this page.
Sign in to file it